Eestis kasutatakse ligi miljonit hektarit põllumajandusmaad

Tänavune kaunvilja kasvupind näitab uuesti suurenemise trendi. Kaunvilja kasvatatakse 49 500 hektaril, mida on võrreldes eelmise aastaga 15% rohkem. Peamise kaunviljana kasvatatakse 35 600 hektaril põldhernest. Põlduba kasvatatakse 13 800 hektaril, mida on neljandiku võrra rohkem kui 2019. aastal.

Rapsi ja rüpsi kogupind on võrreldes möödunud aastaga pisut vähenenud, olles tänavu 71 000 hektarit. See tuleneb suvirapsi ja -rüpsi pinna olulisest vähenemisest. Sel aastal kasvatatakse suvirapsi 13 600 hektaril, mida on 35% vähem kui eelmisel aastal. Talirapsi pind aga suurenes 11% võrra. Suurim rapsi ja rüpsi kasvupind on Lääne-Virumaal, millele järgneb Tartumaa ning siis Jõgevamaa. Kõige enam kasvatatakse nendes maakondades talirapsi ja -rüpsi.

Rõõm on tõdeda, et kodumaise kartuli kasvupind on 5300 hektarit ja see on jäänud eelmise aastaga pea samale tasemele. Maakondadest suurim kartulikasvataja on Tartumaa.

Pindala järgi on põllumajandusmaad kõige rohkem Lääne-Viru, Pärnu ja Tartu maakonnas ja kõige vähem Hiiu, Ida-Viru ja Lääne maakonnas. Lisaks pinna suurusele on maakonniti üsna erinev ka põllumajandusmaa kasutus. Kui näiteks Põlva-, Jõgeva- ja Tartumaal on suurem osa kasutuses põllumaana, siis Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Pärnumaal on palju püsirohumaad, mida kasutatakse, kas loomasööda tootmiseks või hoitakse lihtsalt heas korras. Kui Hiiu- ja Saaremaal on püsirohumaa osatähtsus ligi kolmveerand põllumajandusmaast (vastavalt 73% ja 69%), siis näiteks Põlva- ja Tartumaal pole veeranditki (vastavalt 14% ja 16%).

Statistikaameti esialgse maakasutusstatistika aluseks on PRIA maakasutuse andmed. Kui tavaliselt täpsustatakse neid andmeid taimekasvatuse uuringuga, siis sel aastal põllumajandusloendusega. Põllumajandusloendus toimub kord iga kümne aasta tagant enamikus maailma riikides ja ka kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Loendus toimub 1. septembrist kuni 15. novembrini nii veebis kui ka hiljem telefoniküsitluse kaudu.

Koos maakasutuse andmete täpsustustega küsitakse loendusel veel põhiandmeid majapidamise juhtimise, loomade arvu ja palju muu kohta. Lisaks põllumajandusloendusele uuenevad kord iga kümne aasta tagant Eesti koduaedade andmed, mida uuritakse selle aasta teises pooles toimuvatel sotsiaaluuringutel. Lõplikult uuenenud maakasutuse andmetega saab statistikaameti andmebaasis tutvuda juba järgmise aasta alguses.

Ege Kirs, Statistikaameti analüütik