Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 31. juuli 2020

Kouvolas asuv mahetootja Tero Suutari külvas kevadel neli hektarit hernest. Nii palju külvama julgustas teda ametivendade head kogemused hernekasvatuses. „Saagi varieerumine aastati on olnud suur. On aastaid, kus kõik on läinud hästi, aga on olnud ka päris palju katastroofilisi aastaid. Saak on siis üsna null,“ väidab Suutari, kelle sõnul on ka tänavune juuni põud ja hilisemad tugevad vihmasajud hernekasvatust pigem mittesoosinud. Hetkel prognoosib mees saagiks 2 tonni hektarilt, ideaaliks oleks aga 4 tonni ja enam. Milline saak tuleb, näitab aeg.

Enamik saagist söödahernes

Suurem osa Soomes kasvatatavatest hernestest on söödaherned, mida kasutatakse loomasööda tootmiseks. Kuni aastani 2016 enamasti imporditi loomasööda valgukomponendid, nüüd aga eelistatakse kasutada pigem kodumaist valgurikast hernest.

Näiteks on Atria tütarettevõte A-Rehu, Soome suurim herneste kokkuostja, oma söödatoodangus suurendanud kodumaise valgu osakaalu ja sõlminud sel aastal söödahernekasvatajatega rohkem ostulepinguid. Tarnija on pakkunud ka põllumajandustootjatele herneste eest lepingulist lisatasu.

„Herneste kasvatamisega saab hea rahalise tulemuse,“ ütles Proagria ekspert Mikko Kemppi.

Kemppi sõnul on herne kasvatamine sageli suurema tulukusega kui teraviljakasvatus, sest väetamine on odavam ja tänapäevased sordid võivad hõlpsalt saavutada saagikust umbes 4000 kilogrammi hektari kohta.

Söödaherneste hind jääb praegu vahemikku 180–220 eurot tonni kohta. Maheherne hind küündib 300 euroni tonn.

Loe täismahus artiklit SIIT.