Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllumajanduslike biopreparaatide kasutamisel tasub olla kriitiline ja ettevaatlik
Põllumehele on vaja elust kihavat ja viljakat mulda, mistõttu on järjest kasvanud nõudlus mulla bioloogilisi protsesse stimuleerivate toodete ehk biopreparaatide järele. Tartu Ülikoolis valminud magistritöös aga leiti, et kallite preparaatide soetamisel tuleks olla pigem ettevaatlik, kuna turul olevad tooted ei suurenda taimekasvu ning pahatihti ei sisalda ka lubatud kasulikke mikroorganisme.
„On hästi teada, et mikroskoopilised mükoriisaseened aitavad taimedel mullast toiteaineid omastada ning kaitsevad neid haiguste ja stressi eest. Seega on nende põllumajanduslik rakendamine igati loogiline. Ka ettevõtteid, mis tegelevad mükoriisaseeni sisaldavate preparaatide tootmisega tuleb turule iga aastaga juurde. Preparaatide hind on krõbe ning lubadutud toime suur,” nendib magistritöö autor Epp Maria Lillipuu.
Kuna erinevad preparaatide mõju taimedele uurinud teadustööd on leidnud vastakaid tulemusi, võttis Lillipuu luubi alla 11 Euroopa Liidust pärit mükoriisaseeni sisaldavat preparaati ning uuris nendes sisalduvate seente võimet luua taimedega sümbioos ja kas nad suurendavad taimekasvu. Lisaks analüüsiti mükoriisaseente DNA-d, et teada saada, kas tootekirjelduses olevad seeneliigid on seal ka päriselt.
„Kuna müügil on palju põllumajanduslikke biopreparaate, ent kvaliteedinõudeid pole seatud ning järelkontrolli neile tihtilugu ei tehta, valitseb selliste toodete turul tõeline metsik lääs. Et osa neist preparaatidest sisaldab organisme, millega Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanikud igapäevaselt töötavad, hakkab väärinfo toodete etikettidel ja müügilubadustes silma. Sestap otsustasime need tooted teaduslikult proovile panna,“ kirjeldavad uuringu vajadust magistritöö juhendajad Inga Hiiesalu ja Tanel Vahter.
Selgus, et vaid kahes tootes 11-st suutsid mükoriisaseened taimega sümbioosi luua, ent sellel polnud taimekasvu ega saagikust suurendavat mõju. Pigem näitasid tulemused, et vähenegi biomassi tõus oli tingitud preparaati lisatud toiteainetest, mitte mükoriisaseentest. Analüüsides toodete liigilist koosseisu DNA põhjal, selgus, et lahknevus tootekirjelduse seeneliikide ja leitud liikide vahel on suur ning mitmetes toodetes oli mükoriisaseente geneetilist materjali väga vähe või puudus sootuks. Mõne toote puhul oli aga näha, et kuigi DNA-andmed kinnitasid mükoriisaseente olemasolu, ei olnud taimedega siiski sümbioosi tekkinud, mis võib tähendada, et toodetes olevad seente levised pole elu- või nakatumisvõimelised.
Epp Maria Lillipuu magistritöö "Arbuskulaar-mükoriisseid seeni sisaldavad inokulaadid põllumajanduses" leiad SIIT.
„Biopreparaatidest huvitatud põllumajandustootja peaks nende kasutamisse suhtuma küllalt kriitiliselt. Mükoriisaseeni sisaldavad preparaadid võivad olla teatud tingimustes perspektiivikad, kuid sobiva toote leidmine on keeruline ja üks lahendus ei pruugi anda sarnaseid tulemusi iga mulla, taime ega maaharimisviisiga. Isegi kui toode peaks lubatud organisme sisaldama, sõltub tulemus paljuski seenekooslusest, mis põllul juba looduslikult olemas on. Kuna selline teave täna põllumajandustootjale kättesaadav ei ole, tasuks preparaatide kasutamise asemel pigem rakendada mulla elurikkust suurendavaid praktikaid. Näiteks võiks vähendada mineraalväetiste kasutamist ja eelistada orgaanilisi väetisi, vähendada taimekaitsevahendite, eriti insektitsiidide ja fungitsiidide kasutamist, eelistada minimaalset harimist või otsekülvi ning kasvatada liigirikkaid vahekultuure,“ võtab uuringu kokku autor Epp Maria Lillipuu.
TASUB TEADA
Arbuskulaarne mükoriisa (AM ) on pea kõikides ökosüsteemides ja taimesugukondades laialt levinud mükoriisatüüp taime ja Glomeromycotina ehk krohmseente alamhõimkonda kuuluvate seente vahel. AM seentel on oluline roll taimede toitainete, eriti fosfori omastamisel, abiootilise ja biootilise stressi vähendamisel ning mulla struktuuri parandamisel. Seetõttu on heas seisus AM seenekooslused olulised kogu ökosüsteemi toimimisele. Tavapõllumajanduses laialtlevinud maaharimispraktikatel nagu mineraalväetiste kasutamine, kündmine ja monokultuuride kasvatamine on aga negatiivne mõju AM seente ohtrusele ja mitmekesisusele. Suurenev arusaam mullaelustiku, eriti AM seente positiivsetest mõjudest taimede kasvule on ajendanud AM seene leviseid sisaldavate biostimulaatorite ehk inokulaatide tootmise ja tarbimise suurenemise.
Epp Maria Lillipuu, Inga Hiiesalu, Tanel Vahter
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele