Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 21. september 2020

Kui neljapäeval tuli kündjatel proovikünd teha tormituuli trotsides, siis võistluspäevadel, reedel ja laupäeval, säras päike ning tuulgi oli vaibunud.

Künnivõistlused avas Eesti künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas, võistlejaid tutvustas peakohtunik Taavi Võsa. Võistlejatele olid edu soovimas ka Jõgeva vallavanem ning maaeluminister. Künniseltsi lipu heiskasid eelmise aasta meistrid Jüri Lai ja Raido Kunila.

Ühe armsa hetke tõi avamisse ka Künnimamma tiitlit kandev Piret Lai, kelle kaasa, meisterkündja Jüri Lai, ei vaja tutvustamist. Künnimamma tänas A.Tammel ASi juhti Arvi Tammelit panuse eest Eesti künnikultuuri arendamisesse ja hoidmisesse. "Künnimamma nime pani mulle Arvi Tammel, olen selle üle rõõmus ja tänulik, see on armas tiitel mida kanda. Nii ongi Tammel künnimamma ristiisaks," sõnas esimene ja ainuke künnimamma, kes lisaks sellele, et oli võistlustel oma kaasale toeks, tegi sel aastal ka võistluse autasustamisalale lilleseaded.

4 pilti

Künnimamma Piret Lai tänamas Arvi Tammelit. Fotod: Meelika Sander-Sõrmus.

LOE LISAKS:

Arvi Tammel: Künnioskus on põllumajanduse taseme peegel

Minister: sügiskünd paneb aluse uuele saagile

Maaeluminister Arvo Aller oli pikemalt vaatamas ka võistlust. Ministri sõnul on künd põlluharimise alus, just korralik, kvaliteetne künd, ning praegusi, aasta-aastalt karmistuvaid keskkonnanõudeid arvesse võttes, on künd taas aktuaalne ning künnioskus hinnatud. „Siin on oma osa ka künnivõistlustel, see võistlus mis täna siin Kuremaal peetakse, on hea võimalus näidata meistritel omi oskusi just noorkündjatele, kel on sel aastal võimalus võistelda koos tippudega,“ sõnas minister.

Ta rõhutas, et võistluskünd on küll veidi erinev tavakünnist, sest hinnatakse mitmeid elemente, aga need teadmised tulevad noortele kindlasti kasuks, samuti on tähis võistluskogemus. Oma lemmikut minister välja ei toonud, vaid soovis kõikidele edu.

Minister Aller tunnustas võistluste korraldajaid: Eesti Künniseltsi, Eesti Taimekasvatuse Instituuti, Jõgeva vallavalitsust, Jõgeva Agronoomide Seltsi ja kohalikku ettevõtet A-Tammel ASi, kes oli võistluse toonud näha ja proovida kvaliteetse põllutehnika.

6 pilti

A.Tammeli tootevalikus olev tehnika. Fotod: Meelika Sander-Sõrmus

Igati õnnestunud võistlus

Künnivõistlustel on pikaajaline traditsioon - Eesti meistrivõistluseid peetakse juba aastast 1965. Hea tugi nende traditsioonide jätkumisele on põllumajanduslikel õppeasutustel Olustvere MMK ja Järvamaa KHK. Viimastel aastatel on meistreid selgitatud ka Kehtnas ja Tartus. Sellel aastal toimusid võistlused Kuremaal. „See, et Eesti künniselts julges taolise otsuse teha, oli suuresti tänu Eesti Taimekasvatuse Instituudi toetusele. Kaasa tulid korraldama ka Jõgeva agronoomide selts, Jõgeva vallavalitsus, A.Tammel AS jt. Suured tänud kõigile,“ kommenteeris Künniseltsi vedav Margus Ameerikas.

Ta lisas, et võistluste korraldamine erinevates Eesti piirkondades, annab võimaluse propageerida künnioskusi ka laiemalt. „Loodame, et selle eeskujul tekib enam ka piirkondlike võistlusi.“

Künniseltsi juhi sõnul läksid 46. Eesti meistrivõistlused Kuremaal igati korda ja ta loodab mõne aasta pärast olla võistlustega jällegi sealmail. „Aasta 2021 meisterkündjad selgitatakse välja Olustveres 17.-18. septembril koos rahvusvahelise koolinoorte künnivõistlusega. 2022. aastal toimuvad aga 5.- 6. augustil Tartus 69. künni maailmameistrivõistlused,“ ütles Ameerikas.

75 pilti

Eesti künnimeistrivõistlus 2020 Kuremaal. Fotod: Meelika Sander-Sõrmus.

Kahe võistluspäeva tulemusel selgusid parimad kündjad. Esimesel võistluspäeval künti kõrrepõldu ning teisel rohumaad. 412,5 punkti tõi tavaatrades esikoha Raido Kunilale. 467,5 punkti saavutas Jüri Lai ja see tulemus tõi talle taas meistritiitli pöördatrades. Parim noorkündja 316 punktiga oli Keido Õunapuu.

Tänavuse võistluse võitjad esindavad Eestit tuleval aastal Iirimaal peetavatel künni maailmameistrivõistlustel.