Täna Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimuval rahvusvahelisel konverentsil „Tootearendus – kuidas jõuda tooraine tootjast edukaks töötlejaks“ arutatakse võimaluste üle, kuidas ühistegevuse kaudu suurendada Eesti põllumajanduse ja toidusektori tarneahelas loodavat lisandväärtust.
Oluline on jätkata jõupingutusi esmatootmise ja töötleva tööstuse integratsiooni suurendamiseks.
  • Oluline on jätkata jõupingutusi esmatootmise ja töötleva tööstuse integratsiooni suurendamiseks.
  • Foto: Unsplash
„Mitmetes sektorites on Eesti põllumeeste poolt loodud ühistud aastate jooksul tõestanud ühistegevuse vajalikkust põllumajandustootjate turujõu suurendamiseks toiduainete tarneahelas. Siiski oleme Eesti ühistegevuses valdavalt arenguetapis, kus ühistute kaudu toimub küll tooraine koondamine ja selle ühine turustamine, kuid töödeldud toodete tootmisega tegelevad vaid üksikud Eesti ühistud,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul võib erinevates põllumajanduse valdkondades näha tendentsi, et muutunud turuolukord nõuab muutusi ettevõtete äristrateegiates. „Tooraine ekspordil on põllumajandussaaduste ja toidukaupade koguekspordis olnud märkimisväärselt suur osakaal. Mõneti on see olnud paratamatu, kuid tulevikuvaates peame kindlasti olema valmis muutusteks ning liikuma kodumaise tooraine suuremas mahus väärindamise suunas,“ selgitas ta.
„Oluline on jätkata jõupingutusi esmatootmise ja töötleva tööstuse integratsiooni suurendamiseks ning ühistulise ettevõtlusmudeli arendamiseks. Järgmise kümnendi strateegiliseks eesmärgiks on, et Eesti põllumajandus- ja toidusektor muutuks väärtusahelas tooraine tootjast tootearendajaks, kes suudab müüa kõrgema lisandväärtusega ja töödeldud lõpptooteid,“ ütles Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värnik.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele