1920. aastal loodi Eestisse riiklik seemnekontrollijaam, eesmärgiga tõsta põllumajanduskultuuride seemnete külvi- ja sordiväärtust ning tõkestada ebakvaliteetsete seemnete müüki ja sissevedu. 100 aastat tagasi, 19. oktoobril 1920. aastal, kinnitati riikliku seemnekontrollijaama koosseis ja alustati tööd põllutöö peavalitsuse koosseisus 3 töötajaga.
100 aastat on Eestis riiklikul tasandil katkematult seemnekontrolliga tegeletud.
  • 100 aastat on Eestis riiklikul tasandil katkematult seemnekontrolliga tegeletud.
  • Foto: Pixabay
Juba 1923. aastal suutis uus asutus võistelda teiste Euroopa riikide ajakohaste seemnekontrolljaamadega. 1924. aastal astus seemnekontrolljaam rahvusvahelise seemnekontrolli assotsiatsiooni (The International Seed Testing Association, ISTA) liikmeks.
„ISTA pikaajaline liikmelisus, koostöö Balti- ja Põhjamaade seemnekontrolli laboritega, tellijad Taanist, Leedust ja kõige värskemana ka Rootsist,“ sellisena kirjeldab Põllumajandusuuringute Keskuse direktor Pille Koorberg asutuse seemnekontrolli labori tänast kõrget taset.
100 aastat on Eestis riiklikul tasandil katkematult seemnekontrolliga tegeletud. Nõukogude ajal oli igas rajoonis seemnekontrolli labor ning külviseeme oli pideva kontrolli all. Eesti taasiseseisvumisel asus riigi seemne ja sordikaitse inspektsiooni seemnekontrolli kesklabor Tallinnas ja maakondades oli 14 laborit. 1998. aastal liideti seemnekontrolli labor Taimse Materjali Kontrolli Keskusega, tänase Põllumajandusuuringute Keskusega (PMK).

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele