Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllumajandustootjad soovivad riigilt 24 miljonit kriisiabi
Pöördumisele on alla kirjutanud kolm üleriigilist põllumajanduse esindusorganisatsiooni Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja MTÜ Eesti Noortalunikud.
“Käesolev majanduskriis ei ole puutumata jätnud ka põllumajandussektorit ja -turgusid, eelkõige on negatiivsed mõjud avaldunud piimakarja-, lihaveise-, sea- ja lambakasvatuses, aiandussektoris ja kartulikasvatuses ning maheteraviljakasvatuses. Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi. Madalast turuhinnast tekkinud tulupuudujääk on märkimisväärselt vähendanud põllumajandustootjate sissetulekuid,” selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.
“Nii nagu teistegi riikide põllumajandustootjatel on ka Eesti ettevõtjate probleemide allikaks langenud turuhind, turustamisraskused ja liikumispiirangutest tingitud tööjõunappusest tekkinud saagikadu,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
“Oluline on silmas pidada, et Eesti põllumajandustootjad konkureerivad oma toodangu müümisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatega, eelkõige meie lähinaabritega. Meie jaoks oluline konkurent Läti on Euroopa Liidu ajutise riigiabi reeglistiku alusel toetanud oma põllumajandust, kalandust ja toidutootmist kahe paketi raames kokku 37 miljoni euro ulatuses. Seejuures said näiteks Läti põllumajandustootjad iga piimalehma eest 86 eurot ja lihaveise eest 137 eurot toetust,“ rääkis Sõrmus.
Tema sõnul on Leedu sama raamistiku alusel Euroopa Komisjonilt saanud loa põllumajandus-, toidu-, metsandus-, kalandus- ja maaelusektori toetamiseks juba viiel korral. Leedu poolt sellel aastal kavandatud abi kogumaht nendele sektoritele ulatub kokku 189 miljoni euroni. Ainuüksi piimasektorit on Leedu valitsus tänavu täiendavalt toetanud juba kokku 38 miljoni euro ulatuses.
“Ebakindlus majanduses püsib, mistõttu peame valmis olema olukorraks, kus turuolukord kiiresti ei parane,” selgitas MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees Kaja Piirfeldt. „Tunnustame valitsuse ja Riigikogu kevadisi otsuseid, mille tulemusel on probleemide leevendamiseks eraldatud põllumajandussektorile vahendeid laenude ja käenduste andmiseks, kuid praegune turuolukord nõuab ka riigi erakorralist sekkumist siseriiklike toetuste kaudu,“ rõhutas ta.
Põllumajandussektori toetamise vajadust ja olulisust on tunnetanud ka Euroopa Komisjon, kes on majanduse toetamiseks kehtestanud ajutise riigiabi raamistiku. See raamistik võimaldab tavapärasest suuremas mahus siseriiklikult toetada kriisis olevaid põllumajandussektoreid ja rakendada kriisiabi meetmeid. Ajutine riigiabi raamistik kehtis algselt kuni 31. detsembrini 2020, kuid Euroopa Komisjon on seda pikendanud kuni 30. juunini 2021, mis võimaldab ka Eesti järgmise aasta riigieelarvest finantseeritavaid võimalikke siseriiklikke põllumajandustoetusi anda selle raamistiku alusel.
Pöördumise terviktekstiga saab tutvuda SIIN.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele