Autor: Põllumajandus.ee • 27. november 2020

„Eesti külaliikumine tugineb suuresti entusiasmile ja suurele hulgale vabatahtlikule tööle, kus omavalitsuste poolne märkamine ja tugi on sageli võtmetähtsusega küsimuseks,“ ütles külaliikumise Kodukant juhatuse liige Ivika Nõgel.

„Külaliikumise ja nende tugisüsteemide kaardistusest ning analüüsist tuli välja, et aktiivsemate küladega omavalitsustes on tänaseks väljatöötatud ka täiuslikumad tugisüsteemid,“ tõdes Nõgel.

Kodukandi kaardistuse põhjal tegutseb Eestimaa 4601 külas 905 küla seltsi, 554 külavanemat ning 287 külamaja. 87 protsendil maaomavalitsusest on tööl ametnik, kes külasid nõustab ning pea pooltes (44%) omavalitsustes tegutseb volikogu juures külade temaatikaga tegelev komisjon. Samas vaid kolmandikus (36%) omavalitsusest on kehtiv statuut, mis võimaldab külavanemaid valida ning kõigest neljandikus (27%) eksisteerib koostöökogu, mis kaasab külaliidreid kohaliku omavalitsuse otsustustesse ja arengusse. „Just kaks viimast tagaksid kogukondade parema kaasatuse kohaliku omavalitsuse otsustesse ja arengusse,“ leidis Ivika Nõgel.

Analüüsi tulemusena selgusid 13 kõige aktiivsema külaliikumisega omavalitsust, mille näitajad ületasid Eesti keskmise ja kus avaldus selge seos aktiivse külaliikumise ja loodud tugisüsteemide vahel.

Külaliikumise kaardistuse tulemused on Kodukandile oluliseks sisendiks kogukondliku tegevuse populariseerimisel ning külade ja kohalike omavalitsuste vahelise koostöö toetamiseks.

Kaardistuse põhjalikumat kokkuvõtet saab lugeda kodulehelt kodukant.ee.