Ajal, mil HoReCa sektor kidub ja inimesed noolivad kauplustest järjest enam odavat importkaupa, vajavad Eesti toiduainetöösturid riigi abi, et välismaal kanda kinnitada. Miks ei võiks riik meile Saksamaa turul appi tulla, küsib Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.
Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük
  • Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük
  • Foto: Nõo Lihatööstus
Arenguseire Keskus tuli hiljuti välja raportiga, millest selgub, et koroonapandeemia võib kasvatada varjatud protektsionismi Eesti toidutööstuste eksporditurgudel. Keskuse ekspert Uku Varblane kommenteeris ka, et kuigi toiduainetööstus on koroonapandeemias püsinud võrdlemisi stabiilsena, on oluliselt vähenenud hotellidele ja restoranidele suunatud müük. Nii jääb näiteks hotell või restoran lihatootjatele võlgu. Tekib ringvõlgnevus.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.06.26, 09:28
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele