Keskkonnakomisjon ja maaelukomisjon algatavad eelnõu vesiviljeluse toetuseks

Riigikogu keskkonnakomisjon ja maaelukomisjon otsustasid algatada Riigikogu otsuse eelnõu, millega tehakse valitsusele ettepanek seada strateegiline eesmärk viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul vähemalt 10 000 tonni juurdekasvuni ning soodustada ja toetada tänapäevaste ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutamist vesiviljeluses, lähtudes põhimõttest, et asustusmaterjal kasvatatakse ette maismaa kalakasvatustes ja et arendused ei halvendaks mereala seisundit ega seaks ohtu hea seisundi saavutamist.

Keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul on eelnõu eesmärgiks anda vesiviljelussektorile kindlust, et see on Eesti jaoks oluline.

„Vaja on soodustada riiklikul tasandil keskkonnasäästlikku vesiviljelust ja suurendada toidujulgeolekut kodumaise kasvatatud kalaga ning luua riiklikul tasandil selgus vesiviljeluse valdkonna arenguvõimaluste ning tempo osas,“ ütles Savisaar.

„Kalakasvatus on üks meie kiiremini kasvavaid toidusektoreid, mille järele kasvab nõudlus. Kahjuks peame praegu suure osa vajaminevat kala importima. Seepärast peame astuma samme kalakasvatuse toetamiseks,“ toonitas maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm.

Ta selgitas, et vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede kasvatus, kus on kasutatud tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused.

Eelnõu algatamise seletuskirjas märgitakse, et Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tegeles Eestis 2018. aasta andmetel vesiviljelussektoris kalakasvatusega 55 tegevusloaga tunnustatud ettevõtet, kellest 30 kasvatas kala ja 25 jõevähki.