Autor: Põllumajandus.ee • 1. veebruar 2021

Ilmateenistus võttis kasutusele uuenenud kliimanormid

Keskkonnaagentuuri ilmateenistus võttis 2021. aasta jaanuarist kasutusele uued kliimanormid, mis on arvutatud perioodi 1991-2020 kohta. Eelmised kliimanormid olid arvutatud perioodi 1981-2010 kohta.

Talvine ilm.
Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Klimatoloogias kutsutakse normiks pika perioodi andmete keskmist - 30-aastane andmerida on lühimaks ajaks, et saaks rääkida koha kliimast. 2021. aasta algusega täitus järjekordne 30 aastat ehk vahemik 1991-2020. Kui eri paikade ilmastikku saab võrrelda mitmel viisil, näiteks mõõtes õhutemperatuuri või sademete kogust, siis kliima võrdluseks on kõige objektiivsem kasutada nn kliimanormi mõistet.

„Kliimanormid aitavad võrrelda erinevate piirkondade kliimat, samuti ka seda, kuivõrd erineb näiteks tänavuse jaanuarikuu ilm keskmisest jaanuarikuu ilmast. Väikesed muudatused aasta keskmistes temperatuurides jäävad tavainimesele märkamatuks, ent üleilmsetes ilmakeskustes jälgitakse keskmiste temperatuuride tõusu globaalsete kliimamuutuste kontekstis äärmise tähelepanelikkusega“, kommenteeris Keskkonnaagentuuri juht Taimar Ala. „Ka väikse murdosa keskmise globaalse temperatuuri tõus võib mõjutada otseselt inimkonna tervist, taime- ja loomariiki, maailmamajandust ja kogu selle infrastruktuuri,“ lisas Ala.

Uute kliimanormide järgi on Eesti aasta keskmine õhutemperatuur 6,4 °C, mis on võrreldes varasema perioodiga (1981-2010) 0,4 °C võrra kõrgem. Kuude lõikes on Eesti keskmine õhutemperatuur peaaegu kõikidel kuudel tõusnud, mõnel kuul rohkem ja mõnel kuul vaid pisut. Kõige suurem muutus on detsembris – kuu keskmine õhutemperatuur on tõusnud 1,0 °C võrra. Veebruari ja novembri kuu keskmine õhutemperatuur on tõusnud 0,7 °C. Oktoobri keskmine õhutemperatuur on aga muutumatu. Mai keskmine õhutemperatuur on muutunud vaid 0,1 °C.

Ala selgitas, et uutele kliimanormidele üleminek tuleneb Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) nõuetest, riigiti on avaldamise aeg erinev sõltuvalt sellest kui palju aega kulub andmete analüüsiks.

„Meie riigi ilmateenistuses tehti vajalikud ettevalmistused ära juba eelmisel aastal, seega oli meil võimalik kohe aasta alguses uued normid kasutusele võtta,“ selgitas Keskkonnaagentuuri juht Taimar Ala.

WMO poolt seatud nõudest tulenevalt kui on tegemist lühiajalise perioodi (kuu, aasta) hindamisega, siis võib kasutada uut kliimanormi. Kui räägitakse kliimamuutustest, siis tuleb endiselt kasutada standard normi 1961-1990. Kuna kliima on järjest soojemaks läinud, siis iga hilisem norm näitab väiksemat muutust kui võrdlus 1961-1990 normiga.

Eesti uus keskmine aasta sademete summa on 661 mm, mis on 10 mm vähem kui varasemal perioodil.

Eesti keskmise ilma näitajad leiad kliimanormide tabelitest.

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150