Ilmateenistus võttis kasutusele uuenenud kliimanormid

Klimatoloogias kutsutakse normiks pika perioodi andmete keskmist - 30-aastane andmerida on lühimaks ajaks, et saaks rääkida koha kliimast. 2021. aasta algusega täitus järjekordne 30 aastat ehk vahemik 1991-2020. Kui eri paikade ilmastikku saab võrrelda mitmel viisil, näiteks mõõtes õhutemperatuuri või sademete kogust, siis kliima võrdluseks on kõige objektiivsem kasutada nn kliimanormi mõistet.

„Kliimanormid aitavad võrrelda erinevate piirkondade kliimat, samuti ka seda, kuivõrd erineb näiteks tänavuse jaanuarikuu ilm keskmisest jaanuarikuu ilmast. Väikesed muudatused aasta keskmistes temperatuurides jäävad tavainimesele märkamatuks, ent üleilmsetes ilmakeskustes jälgitakse keskmiste temperatuuride tõusu globaalsete kliimamuutuste kontekstis äärmise tähelepanelikkusega“, kommenteeris Keskkonnaagentuuri juht Taimar Ala. „Ka väikse murdosa keskmise globaalse temperatuuri tõus võib mõjutada otseselt inimkonna tervist, taime- ja loomariiki, maailmamajandust ja kogu selle infrastruktuuri,“ lisas Ala.

Uute kliimanormide järgi on Eesti aasta keskmine õhutemperatuur 6,4 °C, mis on võrreldes varasema perioodiga (1981-2010) 0,4 °C võrra kõrgem. Kuude lõikes on Eesti keskmine õhutemperatuur peaaegu kõikidel kuudel tõusnud, mõnel kuul rohkem ja mõnel kuul vaid pisut. Kõige suurem muutus on detsembris – kuu keskmine õhutemperatuur on tõusnud 1,0 °C võrra. Veebruari ja novembri kuu keskmine õhutemperatuur on tõusnud 0,7 °C. Oktoobri keskmine õhutemperatuur on aga muutumatu. Mai keskmine õhutemperatuur on muutunud vaid 0,1 °C.