Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vetikad võiks üha enam jõuda toiduainetesse, kosmeetikasse ja ravimitesse

Keskkonnaministeerium uuris koos teiste Läänemere riikide ametiasutuste ning ülikoolidega ühise projekti käigus suhtumist vetikatesse ning võimalusi, kuidas anda mereheidistele uus elu. Uuring näitas, et kõige suurem majanduslik potentsiaal oleks heidiste kasutamiseks toiduaine-, kosmeetika- ja farmaatsiatööstuses.
Eestis kasutatakse kõige rohkem vetikaid Saaremaal, kus asub maailma ainus punavetikast saadava toiduainetööstuse olulise lisaaine – furtsellaraani - tootmine.
  • Eestis kasutatakse kõige rohkem vetikaid Saaremaal, kus asub maailma ainus punavetikast saadava toiduainetööstuse olulise lisaaine – furtsellaraani - tootmine.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul osatakse juba mitmel pool maailmas hinnata randa uhutud vetikate potentsiaali, kuid paraku veel mitte Läänemere piirkonnas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.05.26, 15:29
Pressjääk kui uus tooraine. Kuidas võtta mahlatootmise kõrvalsaadustest maksimum?
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele