10. veebruaril toimus Dimedium ASi eestvedamisel veebiseminar pealkirjaga „Silo valmistamise meistriklass ja silouudiseid Rootsist“. Veebiseminari lektor, rootslasest agronoom Matilda Johansson rääkis huvilistele sellest, mis iseloomustab head silo, kuidas kvaliteetset silo toota ja kuidas säilitada silo kõrge kvaliteet ajani, mil loom seda sööma asub.
Silo tegemisel on palju erinevaid nüansse, mida teades on suurem võimalus õnnestuda.
  • Silo tegemisel on palju erinevaid nüansse, mida teades on suurem võimalus õnnestuda.
  • Foto: Erakogu
Silo tegemisel on palju erinevaid nüansse, mida teades on suurem võimalus õnnestuda. Seda eriti siis, kui silo tuleb valmistada ebasoodsates tingimustes. Matilda Johansson on lõpetanud magistrikraadiga Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli ning töötanud ülikoolis teadlasena, uurides silolisandeid ja lämmastikväetisi. Praegu töötab agronoom tootejuhina ettevõttes Salinity, olles vabal ajal toeks oma farmerist abikaasale 900-pealise piimafarmi juhtimisel. Järgnevalt jagabki Matilda Johansson oma teadmisi ja kogemusi, kuidas valmistada oma loomadele parim põhisööt ja tagada sellega efektiivsem tootmine ning kvaliteetne lõpptoodang.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.05.26, 15:29
Pressjääk kui uus tooraine. Kuidas võtta mahlatootmise kõrvalsaadustest maksimum?
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele