Viimastel kümnenditel on globaalne põllumajandus- ja toidukaubandus muutunud oluliselt avatumaks. Millised on võimalused suurendada põllumajandus- ja toiduturgude vastupidavust, et tulevikus tulla paremini toime selliste šokkidega nagu konfliktid, pandeemiad ja ekstreemsed kliimasündmused, selgub Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialisti Anna-Riin Meensalu koostatud FAO raporti ülevaatest.
Millised on muutused maailma põllumajandus- ja toidukaubanduse struktuuris?
  • Foto: Pexels
1995. aastal loodi üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe baasil Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), mille raames loodud rahvusvaheliste kaubandusreeglite eesmärk on tagada võimalikult vaba, õiglane ja ettearvatav keskkond kaubavahetuse toimimisele. Samal aastal jõustus Uruguay vooru (1986–1994) läbirääkimiste tulemusel kokku lepitud WTO põllumajandusleping, mis on toetanud rahvusvahelise põllumajanduskaubanduse tingimuste soodsamaks ja läbipaistvamaks muutumist ning piiranud ebaõiglaste kaubandustavade rakendamise võimalusi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.06.26, 11:16
Uus väetamisloogika aitab saaki paremini kaitsta
Eesti põllumajanduses on väetamisstrateegiad liikumas üha teadlikuma ja paindlikuma suuna poole. Yara on toonud turule uue väetise YaraMila® NPK 13-5-17, mille eesmärk on mitte ainult parandada saagikust, vaid ka muuta põllumeeste mõtteviisi väetamise ajastuse ja koguste osas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele