Millised on muutused maailma põllumajandus- ja toidukaubanduse struktuuris?
Viimastel kümnenditel on globaalne põllumajandus- ja toidukaubandus muutunud oluliselt avatumaks. Millised on võimalused suurendada põllumajandus- ja toiduturgude vastupidavust, et tulevikus tulla paremini toime selliste šokkidega nagu konfliktid, pandeemiad ja ekstreemsed kliimasündmused, selgub Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialisti Anna-Riin Meensalu koostatud FAO raporti ülevaatest.
1995. aastal loodi üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe baasil Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), mille raames loodud rahvusvaheliste kaubandusreeglite eesmärk on tagada võimalikult vaba, õiglane ja ettearvatav keskkond kaubavahetuse toimimisele. Samal aastal jõustus Uruguay vooru (1986–1994) läbirääkimiste tulemusel kokku lepitud WTO põllumajandusleping, mis on toetanud rahvusvahelise põllumajanduskaubanduse tingimuste soodsamaks ja läbipaistvamaks muutumist ning piiranud ebaõiglaste kaubandustavade rakendamise võimalusi.
Seotud lood
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele