Millised on muutused maailma põllumajandus- ja toidukaubanduse struktuuris?
Viimastel kümnenditel on globaalne põllumajandus- ja toidukaubandus muutunud oluliselt avatumaks. Millised on võimalused suurendada põllumajandus- ja toiduturgude vastupidavust, et tulevikus tulla paremini toime selliste šokkidega nagu konfliktid, pandeemiad ja ekstreemsed kliimasündmused, selgub Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialisti Anna-Riin Meensalu koostatud FAO raporti ülevaatest.
1995. aastal loodi üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe baasil Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), mille raames loodud rahvusvaheliste kaubandusreeglite eesmärk on tagada võimalikult vaba, õiglane ja ettearvatav keskkond kaubavahetuse toimimisele. Samal aastal jõustus Uruguay vooru (1986–1994) läbirääkimiste tulemusel kokku lepitud WTO põllumajandusleping, mis on toetanud rahvusvahelise põllumajanduskaubanduse tingimuste soodsamaks ja läbipaistvamaks muutumist ning piiranud ebaõiglaste kaubandustavade rakendamise võimalusi.
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Ettevõttele kuulub nüüd ligikaudu 485 000 hektarit maad
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele