“Maal elavad inimesed moodustavad olulise osa Eesti valijaskonnast, kuid Toompealt neid viimasel ajal ei nähta ega kuulda. Maapiirkonna elanikud on reeglina seotud Eesti jaoks traditsiooniliste tegevusvaldkondadega nagu põllumajandus, metsandus ja jahindus. Kuigi kohalik ressursikasutus on keskkonnasõbralikum kui toodete import, seab Eesti riik täna põllu- ja metsameeste kukile aina rohkem tegevuspiiranguid,“ iseloomustas maarahva valimiskompassi mõtet Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun. “Selleks, et mitte lasta maarahval ennast poliitiliste loosungitega eksitada, lõime selge orientiiri poliitiliste valikute kujundamiseks. Nagu eelmiste valimiste kogemus tõestas, juhinduvad sellest kümned tuhanded inimesed,” hindas Aun.
Seotud lood
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud hübriidkonverentsil “Maaelufoorum 2023: Eesti visioon maaelu ja biomajanduse arendamiseks” rääkisid Eesti erakondade esindajad oma visioonist põllumajanduse tulevikule ning tõid välja, millised on konkreetsed tegevused, mida eesmärkide täitmiseks ette võtta tuleb.
Ühel hetkel läheb CO2 hind nii suureks, et tootmisettevõtted lihtsalt lõpetavad oma tegevuse ära, näiteks panid Euroopas eelmisel aastal end kinni väetisetehased. Väetisi me varsti enam ei saa, prognoosis Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Rohepööre või rohepöörasus?“ arutelul.
Hetkel oleme jõudnud sinnamaani, kus Eesti talunik enam mitte ei toida ära 10 linnainimest, vaid ka peab neid ülal, kirjutab Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esimees Jane Mättik vastuseks Põllumajandus.ee arvamusliidrite küsitlusele.
Eelmise sügisel külvatud rapsi saagikoristuse järel algab uue hooaja planeerimine. Eduka rapsikasvatuse aluseks on hästi läbimõeldud väetamisstrateegia ja sobiva seemnematerjali valik.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele