Eesti Maaülikooli teadlased uurisid rahvusvahelises teadusprojektis LivestockSense loomakasvatajate suhtumist täppisloomapidamisse ja põhjusi, mis takistavad nutitehnoloogiate senisest suuremat kasutuselevõttu loomakasvatushoonetes.
Eesti seafarmides praegu kasutatavad nutitehnoloogiad aitavad korraldada näiteks loomade söötmist ja jootmist.
  • Eesti seafarmides praegu kasutatavad nutitehnoloogiad aitavad korraldada näiteks loomade söötmist ja jootmist.
  • Foto: Äripäev AS
Digiareng on mõjutanud jõuliselt ka põllumajandusvaldkonda – tänapäevane loomalaut või lindla võib kardinaalselt erineda aastakümnete tagusest laudast, olles varustatud tarkade ja mugavate tehnoloogiliste lahendustega. Digitehnoloogiad võimaldavad loomakasvatajal oma tööd paremini ja efektiivsemalt korraldada ning seega anda talle ka konkurentsieelise.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.06.26, 16:46
Paindlikkus Eesti taimekasvatuses: kuidas määrata ise saagi valmimise aega ja kvaliteeti
Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele