Kui valmis on meie farmerid kasutama nutitehnoloogiat seakasvatuses?
Eesti Maaülikooli teadlased uurisid rahvusvahelises teadusprojektis LivestockSense loomakasvatajate suhtumist täppisloomapidamisse ja põhjusi, mis takistavad nutitehnoloogiate senisest suuremat kasutuselevõttu loomakasvatushoonetes.
Eesti seafarmides praegu kasutatavad nutitehnoloogiad aitavad korraldada näiteks loomade söötmist ja jootmist.
Foto: Äripäev AS
Digiareng on mõjutanud jõuliselt ka põllumajandusvaldkonda – tänapäevane loomalaut või lindla võib kardinaalselt erineda aastakümnete tagusest laudast, olles varustatud tarkade ja mugavate tehnoloogiliste lahendustega. Digitehnoloogiad võimaldavad loomakasvatajal oma tööd paremini ja efektiivsemalt korraldada ning seega anda talle ka konkurentsieelise.
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.