Maade hindamine toob juurde kümneid tuhandeid maamaksu maksjaid

Maamaksu tõusu 10-protsendilise piirangu kaotamine uue koalitsiooni poolt seab löögi alla põllumajandustootjate konkurentsivõime, mõjub negatiivselt metsakasvatusse tehtavatesse investeeringutesse ning soodustab väikemaaomanike ning maaelu hääbumist, märgivad Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Talupidajate Keskliit koalitsioonierakondadele saadetud ühispöördumises.

Maa-ameti läbi viidud 2022. aasta maa korralise hindamise tulemusel on Eesti maa väärtus 32,5 miljardit eurot, millest 71% moodustab ehitusmaa väärtus. Võrreldes eelmise, 2001. aasta maa korralise hindamisega, on maa väärtus 8,3 korda tõusnud.

Maksu- ja tolliamet on välja saatnud 398 381 maamaksu teadet summas 59,14 miljonit eurot, mis jõudsid inimesteni e-kirja, telefoni lühisõnumi või posti teel. Maamaksuteatega on kõikidel võimalik tutvuda ka e-MTAs.

Riigikogu võttis 23. veebruaril vastu seaduse maa korralise hindamise läbiviimise kohta 2022. aastal. Valitsuse algatatud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (406 SE) tehtud muudatused ajakohastavad maa väärtuse hindamise kriteeriume ja viivad maamaksu kooskõlla maa turuväärtuse põhimõtetega. Muudatused ei puuduta kehtivat kodualuse maa maksuvabastust.

Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.