Kümne aastaga on Eestis tugevalt langenud liha isevarustatuse tase, seetõttu on viimane aeg otsida suuremat sidusust lihasektori tarneahela erinevate osade vahel, nentis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar täna Rakveres toimuva Lihafoorumi teemasid tutvustades.

- Meeli Lindsaare sõnul jätab riigipoolne rahastupoliitika lihasektori arengumeetmetes omajagu soovida.
- Foto: EPKK
Meeli Lindsaar viitas, et septembris ilmunud Statistikaameti andmetel toodeti 2022. aastal Eestis ligi 80 000 tonni liha, millest 55% oli sealiha, 29% linnuliha ja 15% veiseliha. Keskmiselt toodeti aastas 60 kilogrammi liha inimese kohta. Koos impordiga kujuneb söödavaks koguseks 78 kg inimese kohta. „Muret tegev on nende numbrite juures see, et Eestis on liha isevarustatuse tase aasta aastalt langenud. Näiteks, kui 2014 toodeti Eestis veel 90% tarbitavast lihast, siis 2022. aastaks on isevarustatuse tase langenud juba 77%-le,“ kommenteeris Lindsaar.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.