Nurmiko Aiand kutsub külla

„Käesolev aasta on plussis ja asjad laabuvad,“ on Ungerson optimistlik.

Küsimusele, kas neil on ka suuremaid investeeringuid plaanis, vastas lillekasvataja, et pigem mitte. „Ei ole ja praegu veel ei julge ka. Tootmispinda oleks juurde vaja, aga ehitushinnad ja energiahinnad on liiga kõrged ning olukord maailmas ja ka Eestis ebamäärane,“ vastas Ungerson.

Nurmiko juhi sõnul on Jõulutähe trend stabiilselt konservatiivne. „Meie kliendi eelistuseks on tavapäraselt 75% ulatuses punast värvi Jõulutäht, 15% eelistab valget ja ülejäänud 10% muid erinevaid värve,“ rääkis Ungerson.

Mehhikost pärit kuni nelja meetri kõrguseks kasvav Jõulutäht (Euphorbia pulcherrima) ehk imekaunis piimalill, keda sageli kutsutakse ka poinsettiaks, sai nime USA saadiku Mehhikos Joel Roberts Poinsetti järgi, kes esmakordselt tutvustas jõulutähte 1828. aastal USA-s. Mehhikos aga oli jõulutäht juba 17. sajandil osaline frantsiskaanide jõulupidustustel.

„Viimastel aastakümnetel on jõulutähe tootmine laialdaselt levinud ja ta on tuntud jõululillena pea kogu maailmas. Oma ilu võlgneb taim värvunud kõrglehtedele, atraktiivsetele putukapeibutajatele, mille vahel paiknevad väikesed kollakad õied. Tänu hoogsale sordiaretusele on poinsettiaid kaugelt üle saja sordi, ca 20 neist ka Eesti aiandites tootmises,“ tutvustas meie kodudes enamlevinud jõululille Ungerson. „Jõulutähtede kõrglehed varieeruvad nii värvuselt kui kujult. Klassikaliste erkpunaste lehtedega taimede kõrval leidub valgeid, roosasid, oranže, marmorjaid ja täpilisi, on ka püstjate või krussis kõrglehtedega taimi. Kindlasti valib igaüks teist oma lemmiku, mis soodsates tingimustes õige hoolduse korral pakub silmarõõmu 2-3 kuud.“

Jõulutähele sobiv temperatuur on 16-24 kraadi, valgust tahab taim vähemalt 4-5 tundi päevas ja kastmist toasooja veega 2-3 korda nädalas nii, et mullapall oleks pidevalt niiske. Jõulutähe lehti piserdada ei ole vaja ja jääkvesi tuleb lillepoti alt alati ära kallata.

Tuuletõmbus, suured temperatuurikõikumised ja liigne kastmine võivad põhjustda lehtede kolletumise ja maha langemise. „Seetõttu tuleb eelistada kodumaist jõulutähte ja õnneks on ka Eestis pikaajaliste kogemustega lilletootjaid nagu Nurmiko ja Flores Aed,“ ütles Ungerson.

Rohenäpud peaksid kevadel jõulutähe tagasi lõikama ja aktiivsel kasvuperioodil taime regulaarselt väetama. „Suvel võib taim aias varjulisemas paigas kasvada ja alates septembrist vajab taim valgust ca 9 tundi ööpäevas, ülejäänud ajal peab ta olema valguse eest kaitstud. Nii võib loota kõrglehtede värvumist ja õiepungade teket ka järgmiseks jõuluks,“ jagas lillekasvataja veel soovitusi.

Eestis toodetakse sellel aastal ca 100 000 jõulutähte, küll ühe-ja mitmeõielisi, hargnenuid ja kõrgemaid vorme.

Hubane kaminatuli, võbelev küünlaleek ja imekaunis jõulutäht ning jõuluootus südameis – seda kaunist soovis kõigile Nurmiko juht.