Euroopa Komisjon tegi 31. jaanuaril ettepaneku lubada ELi põllumajandustootjatele 2024. aastal erandeid ühise põllumajanduspoliitika eeskirjadest, mis kohustavad neid hoidma teatavad piirkonnad mittetootlikud. Komisjoni antud ettepanek on esimene konkreetne poliitiline meede põllumajandustootjate sissetulekutega seotud probleemide lahendamiseks.
Nõude täitnuks loetakse edaspidi põllumajandustootjad, kes kasvatavad lämmastikku siduvaid põllukultuure, nt herned ja/või vahekultuure 7%-l oma põllumaast.
  • Nõude täitnuks loetakse edaspidi põllumajandustootjad, kes kasvatavad lämmastikku siduvaid põllukultuure, nt herned ja/või vahekultuure 7%-l oma põllumaast.
  • Foto: Pixabay
Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetuse saamiseks peavad põllumajandustootjad järgima üheksat keskkonna ja kliimaga seotud standardit. Selline tingimuslikkus kehtib peaaegu 90% ELis kasutatava põllumajandusmaa puhul ja see aitab kaasa säästva põllumajanduse laiendamisele. Muu hulgas tuleb põllumaast teatav osa (4%) eraldada tootmisega mitteseotud tegevusele (nt maa sööti jätmine, aga ka heki ja puude kasvatamine).

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.06.26, 11:16
Uus väetamisloogika aitab saaki paremini kaitsta
Eesti põllumajanduses on väetamisstrateegiad liikumas üha teadlikuma ja paindlikuma suuna poole. Yara on toonud turule uue väetise YaraMila® NPK 13-5-17, mille eesmärk on mitte ainult parandada saagikust, vaid ka muuta põllumeeste mõtteviisi väetamise ajastuse ja koguste osas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele