ELAK arutab põllumeestele koormava bürokraatia vähendamist

Põllumajandustöötjate esindusorganisatsioonid tutvustasid eile, 19. veebruaril maaelukomisjonis praegust olukorda põllumajandussektoris, kus tuleb toime tulla nii globaalsete kriiside ja kliimamuutustega, aga ka turgude ebakindluse ning regulatsioonidega.

Mõned päevad tagasi tekitas nii Eesti kui Euroopa põllumeeste seas palju kõneainet Brüsselist tulnud uudis, millega tahetakse tagasi võtta 4 aastat tagasi püstitatud eesmärk vähendada 50% väetiste kasutamist, vähendada 50% taimekaitsevahendite kasutamist, vähendada 50% antibiootikumide kasutamist ja laiendada maheviljeluspindasid kuni 25%-le põllupindadest. Euroopa Komisjoni president kutsub dialoogile.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis toimus kaasamisüritus, et kujundada ühiselt Eesti jaoks vastuvõetavad seisukohad Euroopa Komisjoni algatusele, mille eesmärk on tagada senisest suurem loomade heaolu nende veol.

AS-i Eesti Varude Keskus (EVK) tellimusel moodustatakse hiljemalt tänavu sügiseks paarikümnest toidutootmise seisukohast kriitilisest veterinaarravimist strateegilise varu.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.