Riik toetab maaettevõtlust kümnete miljonitega, põllumehed toetusele aga ei kvalifitseeru
Toetuse eesmärgiks on aidata ettevõtjatel luua linnapiirkondadest väljas uusi töökohti ja seeläbi luua inimestele paremaid eeldusi maal elamiseks. Toetatakse aga vaid selliseid projekte, mis pole seotud põllumajanduse, metsanduse ega kalandusega.
Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodil jagas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetustena struktuurifondidest 130 miljonit energeetika ja liikuvuse, 278 miljonit veemajanduse ja elurikkuse ning 76 miljonit eurot ringmajanduse valdkondade projektidele.
Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse põhjal on edaspidi võimalik Eesti ettevõtjatel taotleda toetust teadus- ja arendusvaldkonna töötajate tööjõumaksude katmiseks. Toetuse suurus on kuni 25 protsenti töötaja eest makstud tulumaksust.
2023. aastal maksti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu klientidele välja 340 210 789 eurot toetusi. Toetust maksti rohkem kui 21 000 kliendile. PRIA on kogu tegutsemisaja jooksul Eesti maaelu toetamiseks välja maksnud kokku üle 5,3 miljardi euro.
Taotlusi saab esitada 1. veebruarist kuni 1. aprillini 2024. Programm on mõeldud hajaasustusega piirkondades elavatele peredele, et aidata neile tagada kaasaegsed elamistingimused ja võimaldada elamist maal. Toetust saab taotleda vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks, juurdepääsuteede ehitamiseks ning autonoomsete elektrisüsteemide paigaldamiseks.
Tänavuse koristushooajaga võivad ilmselt rahule jääda nii põllumajandustootjad kui ka masinate müüjad. Suurema osa ajast olid ilmastikuolud keskmisest paremad, saaginäitajad head ning ka kvaliteet ei valmistanud suuremaid pettumisi. Biomassi oli üpris palju, mis tähendas kombainidele suuremat koormust peksul ja separeerimisel. Wihuri Agri John Deere’i saagikoristusmasinate tootejuht Marten Musta teeb kokkuvõtte 2026. aasta koristushooajast.