Riik toetab maaettevõtlust kümnete miljonitega, põllumehed toetusele aga ei kvalifitseeru

Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodil jagas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetustena struktuurifondidest 130 miljonit energeetika ja liikuvuse, 278 miljonit veemajanduse ja elurikkuse ning 76 miljonit eurot ringmajanduse valdkondade projektidele.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse põhjal on edaspidi võimalik Eesti ettevõtjatel taotleda toetust teadus- ja arendusvaldkonna töötajate tööjõumaksude katmiseks. Toetuse suurus on kuni 25 protsenti töötaja eest makstud tulumaksust.

2023. aastal maksti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu klientidele välja 340 210 789 eurot toetusi. Toetust maksti rohkem kui 21 000 kliendile. PRIA on kogu tegutsemisaja jooksul Eesti maaelu toetamiseks välja maksnud kokku üle 5,3 miljardi euro.

Taotlusi saab esitada 1. veebruarist kuni 1. aprillini 2024. Programm on mõeldud hajaasustusega piirkondades elavatele peredele, et aidata neile tagada kaasaegsed elamistingimused ja võimaldada elamist maal. Toetust saab taotleda vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks, juurdepääsuteede ehitamiseks ning autonoomsete elektrisüsteemide paigaldamiseks.

Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.