Mida teha väljaläinud talivilja põldudega?
Lumikate on taandunud ja esimesed soojad on põldudest üle käinud. Talvitumine ja pilt põldudest on suures piires selge. Scandagra Eesti agronoom-nõustaja Kaarel Kallion annab nõu, mida teha talvekahjustusi saanud põldudega.
Talvitumine on olnud nii Lääne-, Edela-, Lõuna-, Kagu-, kui ka osaliselt Kesk-Eestis üpriski raske ning hukkunud ja külmakahjustunud põlde on palju. Kurja on teinud just miinuskraadid, mis olid aasta esimestel päevadel ning nendes piirkondades oli lumikate olematu või minimaalne.
Seotud lood
Märtsi lõpus, koos kevadpühadega saabusid erakordselt soojad ilmad, muld soojenes, esimesed putukad ilmusid talvitumispaikadest ning kõigil tekkis tahtmine põldudele vaatama minna, kuidas taliviljad on talvitunud. Kuna taimede kasv on veel vaevaline ja lubab külma ei ole see kindlasti lõplik tulemus, aga tänaste teadmiste ja vaatluste tulemusel saame siiski ülevaate anda.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele