Märtsi lõpus, koos kevadpühadega saabusid erakordselt soojad ilmad, muld soojenes, esimesed putukad ilmusid talvitumispaikadest ning kõigil tekkis tahtmine põldudele vaatama minna, kuidas taliviljad on talvitunud. Kuna taimede kasv on veel vaevaline ja lubab külma ei ole see kindlasti lõplik tulemus, aga tänaste teadmiste ja vaatluste tulemusel saame siiski ülevaate anda.

- Talinisu Lääne-Virumaal, 2024.a.
- Foto: Tiiu Annuk
Taliteraviljade talvitumine sõltub konkreetsest teraviljakultuurist ja kasvupiirkonnast. Lisaks agronoomilistele meetmetele (külviaeg, optimaalne väetamine, umbrohutõrje) sõltub talvitumine veel mitmetest teguritest, sealhulgas kasvukohast, ilmastiku tingimustest nagu külmakraadid, lumikate, samuti mulla niiskusest ja sordi valikust. Üldiselt on taliteraviljad kohanenud külmemate kliimatingimustega ja suudavad taluda talvekülmade ja lumevaegusega seotud väljakutseid. Lumikate kaitseb taimi külma eest. Lumikatte puudumisel on nad külmaõrnemad ning äkilised külmad mõjutavad oluliselt taliteraviljade talvitumist. Väga oluline on taimede tervislik seisukord, mida tervemad ja tugevamad on taimed seda paremini nad külmale vastu peavad. Ära ei tohi unustada, et kahjurid ja haigused nõrgestavad taimi ja muudavad talvekahjustusele vastuvõtlikumaks. Siiski võivad ekstreemsed ilmastikutingimused nagu lumikatte puudumine suurte miinuskraadidega mõjutada taliteraviljade talvitumist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Põllumees Toots sündis vajadusest paremini mõista, kuidas Eesti põllumees end tunneb, kui ta vilja fikseerib, ja millised on tema suurimad kõhklused. Tahame pakkuda alternatiivi, mis aitab põllumeestel riske vähendada,” selgitas Scandagra Eesti teraviljaostujuht Urbo Vilibert virtuaalse põllumehe sünnilugu.