Suur ülevaade: kuidas talivili on talvitunud?
Märtsi lõpus, koos kevadpühadega saabusid erakordselt soojad ilmad, muld soojenes, esimesed putukad ilmusid talvitumispaikadest ning kõigil tekkis tahtmine põldudele vaatama minna, kuidas taliviljad on talvitunud. Kuna taimede kasv on veel vaevaline ja lubab külma ei ole see kindlasti lõplik tulemus, aga tänaste teadmiste ja vaatluste tulemusel saame siiski ülevaate anda.
Taliteraviljade talvitumine sõltub konkreetsest teraviljakultuurist ja kasvupiirkonnast. Lisaks agronoomilistele meetmetele (külviaeg, optimaalne väetamine, umbrohutõrje) sõltub talvitumine veel mitmetest teguritest, sealhulgas kasvukohast, ilmastiku tingimustest nagu külmakraadid, lumikate, samuti mulla niiskusest ja sordi valikust. Üldiselt on taliteraviljad kohanenud külmemate kliimatingimustega ja suudavad taluda talvekülmade ja lumevaegusega seotud väljakutseid. Lumikate kaitseb taimi külma eest. Lumikatte puudumisel on nad külmaõrnemad ning äkilised külmad mõjutavad oluliselt taliteraviljade talvitumist. Väga oluline on taimede tervislik seisukord, mida tervemad ja tugevamad on taimed seda paremini nad külmale vastu peavad. Ära ei tohi unustada, et kahjurid ja haigused nõrgestavad taimi ja muudavad talvekahjustusele vastuvõtlikumaks. Siiski võivad ekstreemsed ilmastikutingimused nagu lumikatte puudumine suurte miinuskraadidega mõjutada taliteraviljade talvitumist.
Seotud lood
Eesti põllumajanduses on väetamisstrateegiad liikumas üha teadlikuma ja paindlikuma suuna poole. Yara on toonud turule uue väetise YaraMila® NPK 13-5-17, mille eesmärk on mitte ainult parandada saagikust, vaid ka muuta põllumeeste mõtteviisi väetamise ajastuse ja koguste osas.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
18.06 lisatud KEVILI finantsjuhi Sven Padjuse selgitus vilja börsihinna kõikumise riske maandavate futuurlepingute arvestusega põhitegevustulemis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele