„Jäätmereformi väidetav eesmärk on olmejäätmete ringlussevõtu suurendamine. Olmejäätmete ringlussevõtt on meil tõesti veidi üle 30%, samas kui pakendijäätmetel on see üle 70%. Suur vahe on tingitud sellest, et pakendijäätmetega tegeleb meil tootjate poolt rahastatud taaskasutusorganisatsioonide (TKO) süsteem, olmejäätmete ringlussevõtu eest ei vastuta aga keegi,“ ütles Ipits.
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele