Tarmo Kase: sektor on küll raskustes, aga jätkame finantseerimist

Taas on käes põllumeeste aasta tegusaim aeg, mis ühtlasi toob kaasa suurenevad kulud ja käiberaha vajaduse. Põllumehel, kel tengelpung just üle ääre ei aja, on hea teada, millised on temale sobivaimad rahastamisvõimalused, mida vajaduse korral abiks võtta. Vaatame üle, mis on millal mõistlik lahendus.

Eesti põllumajandussektori probleemide kõrval väärib esiletoomist hiljuti Statistikaameti poolt avaldatud tõik, et piimatoodang lehma kohta kasvas eelmisel aastal 5% ja oleme oma tulemustega jõudnud Euroopa Liidu absoluutsesse tippu. Samas on piimatööstus õpikunäide sellest, kuidas mingi valdkonna suurepärane potentsiaal jääb meil lisandväärtuseks vormistamata ja ekspordime sisuliselt toorainet, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Viljakasvatajate jaoks on viimased aastad olnud müügihindade ja saagikuse vaatest kui ameerika mäed. Baltikumi piimatootmine on stabiliseerunud ning maa hind jätkuvalt üks Euroopa Liidu madalamaid. Kui vaadata aga põllumajandusettevõtete laenuvõimekust, siis suures plaanis ei ole neil probleemi krediidi kättesaadavuse ega ka tagatistega seonduvaga, kirjutab SEB panga põllumajandussektori kliendihaldur Andrus Mägi.

17. aprillil kinnitas MES-i nõukogu ebasoodsate olude kriisilaenu tingimuste muudatused.

Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.