Tarmo Kase: sektor on küll raskustes, aga jätkame finantseerimist

Taas on käes põllumeeste aasta tegusaim aeg, mis ühtlasi toob kaasa suurenevad kulud ja käiberaha vajaduse. Põllumehel, kel tengelpung just üle ääre ei aja, on hea teada, millised on temale sobivaimad rahastamisvõimalused, mida vajaduse korral abiks võtta. Vaatame üle, mis on millal mõistlik lahendus.

Eesti põllumajandussektori probleemide kõrval väärib esiletoomist hiljuti Statistikaameti poolt avaldatud tõik, et piimatoodang lehma kohta kasvas eelmisel aastal 5% ja oleme oma tulemustega jõudnud Euroopa Liidu absoluutsesse tippu. Samas on piimatööstus õpikunäide sellest, kuidas mingi valdkonna suurepärane potentsiaal jääb meil lisandväärtuseks vormistamata ja ekspordime sisuliselt toorainet, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Viljakasvatajate jaoks on viimased aastad olnud müügihindade ja saagikuse vaatest kui ameerika mäed. Baltikumi piimatootmine on stabiliseerunud ning maa hind jätkuvalt üks Euroopa Liidu madalamaid. Kui vaadata aga põllumajandusettevõtete laenuvõimekust, siis suures plaanis ei ole neil probleemi krediidi kättesaadavuse ega ka tagatistega seonduvaga, kirjutab SEB panga põllumajandussektori kliendihaldur Andrus Mägi.

17. aprillil kinnitas MES-i nõukogu ebasoodsate olude kriisilaenu tingimuste muudatused.

Jälle on üks hooaeg lõppemas ning 2025. aasta saagid on peagi salves. Aasta oli meil taas keeruline, oma jahedate ilmade ja rohkete sademetega, nagu tavaliselt – põllumajanduses ei hakka kunagi igav. Ka maailmas toimus sel aastal palju. Jätkub Venemaa agressioon Ukrainas, Ameerikas valiti uus president, kes hakkas koheselt tolle ja tariife rakendama ning Lähis-Idas algas uus sõda. Kõik need sündmused mõjutavad otseselt maailma väetiste turul toimuvat, seda nii nafta, gaasi, kui ka tooraine hindade läbi. Samuti on muutumas väetiste tarbimine ja nõudlus erinevates piirkondades, sest enese toiduainetega varustatuse vajadusest on maailmas väga hästi aru saadud.