Tarmo Kase: sektor on küll raskustes, aga jätkame finantseerimist

Taas on käes põllumeeste aasta tegusaim aeg, mis ühtlasi toob kaasa suurenevad kulud ja käiberaha vajaduse. Põllumehel, kel tengelpung just üle ääre ei aja, on hea teada, millised on temale sobivaimad rahastamisvõimalused, mida vajaduse korral abiks võtta. Vaatame üle, mis on millal mõistlik lahendus.

Eesti põllumajandussektori probleemide kõrval väärib esiletoomist hiljuti Statistikaameti poolt avaldatud tõik, et piimatoodang lehma kohta kasvas eelmisel aastal 5% ja oleme oma tulemustega jõudnud Euroopa Liidu absoluutsesse tippu. Samas on piimatööstus õpikunäide sellest, kuidas mingi valdkonna suurepärane potentsiaal jääb meil lisandväärtuseks vormistamata ja ekspordime sisuliselt toorainet, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Viljakasvatajate jaoks on viimased aastad olnud müügihindade ja saagikuse vaatest kui ameerika mäed. Baltikumi piimatootmine on stabiliseerunud ning maa hind jätkuvalt üks Euroopa Liidu madalamaid. Kui vaadata aga põllumajandusettevõtete laenuvõimekust, siis suures plaanis ei ole neil probleemi krediidi kättesaadavuse ega ka tagatistega seonduvaga, kirjutab SEB panga põllumajandussektori kliendihaldur Andrus Mägi.

17. aprillil kinnitas MES-i nõukogu ebasoodsate olude kriisilaenu tingimuste muudatused.

Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.