Millal lõpetame ümarpalgi väljaveo piimanduses?
Eesti põllumajandussektori probleemide kõrval väärib esiletoomist hiljuti Statistikaameti poolt avaldatud tõik, et piimatoodang lehma kohta kasvas eelmisel aastal 5% ja oleme oma tulemustega jõudnud Euroopa Liidu absoluutsesse tippu. Samas on piimatööstus õpikunäide sellest, kuidas mingi valdkonna suurepärane potentsiaal jääb meil lisandväärtuseks vormistamata ja ekspordime sisuliselt toorainet, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Põllumajandussektori üldisi numbreid analüüsides jääb mulje, et ka ilmataat vaatab meie majandusstatistikat ning üritab majanduse tõusude ja mõõnadega kaasas käia samas tempos, et mitte öelda neid võimendades. Kui majandus langeb, siis tekitame lisaks ka põua.
Seotud lood
Piimatootja ja -töötleja Arla Foods investeerib 210 miljonit eurot Edela-Inglismaal asuvasse Taw Valley meiereisse, et toota veelgi efektiivsemalt mozzarella juustu.
Konkurentsiamet andis investeerimisettevõttele Infortar loa Eesti ühe suurima, Pärnumaal asuva piimandusettevõtte Halinga 51% suuruse osaluse omandamiseks.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele