Keskkonnaamet kuulutas välja hanke, et taastada Eesti kaitsealadel enam kui 400 hektaril elurikkaid pärandniite. Hanke oodatav maksumus on ligikaudu miljon eurot.

- Taastatud rannaniit Vesimaa projektialal.
- Foto: Keskkonnaamet
Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna projektijuht Marko Angerjärve sõnul pakuvad pärandniidud elu- ja toitumispaika paljudele haruldastele liikidele, aitavad säilitada maastiku mitmekesisust ja põllumajandusmaa elurikkust. „Pärandniidud on rohumaad, mida on traditsiooniliselt kasutatud karja- või heinamaadena ning neil on oluline roll avatud maastikus elurikkuse hoidjatena. Paljud kunagi liigirikastest niitudest on võsastunud või asendunud hoopis teise kooslusega. Seepärast on Keskkonnaameti roll olemasolevate niitude hoidmise kõrval ka pärandniitude taastamine,“ selgitas Angerjärv.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.