Statistikaameti andmetel turustati Eestis 2023. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 713,5 tonni taimekaitsevahendeid, mis on kümnendiku võrra vähem kui eelneval aastal ja ka vähem kui eelneval neljal aastal. Enamik müüdud taimekaitsevahenditest olid jätkuvalt umbrohutõrjevahendid.

- Eesti põllumees kasutab taimekaitsevahendeid mõistlikult.
- Foto: Pixabay
Müügile lastud taimekaitsevahenditest moodustasid umbrohutõrjevahendid 72%, seenhaiguste tõrjevahendid 16%, kasvuregulaatorid 10% ja putukatõrjevahendid 1,4%. Võrreldes 2022. aastaga vähenes kasvuregulaatorite ja seenhaiguste tõrjevahendite turustamine, vähesel määral aga suurenesid putukatõrjevahendite kogused. Pärast eelneva aasta vähenemist kasvas 2023. aastal turustatud umbrohutõrjevahendite kogus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.