Välisriigist Eestisse toodavatel mesilastel peab olema kehtiv loomatervise sertifikaat

Sadatuhat kilo mett, millest üle 80 protsendi eksporditi. Üle 100 protsendi käibe ja -kasumikasvu eelmise majandusaastaga võrreldes – kõik tundub ju imeline. Aga nii see ei ole. Miks?

Aastatepikkuse arendustöö tulemusena sai valmis Tartu teadlaste ja paarisaja Eesti mesiniku koostöös loodud mee DNA-test, mis aitab vähendada valdkonnas levivat petturlust ning kaitseb tarbija ja tootja huve. Eesti mee DNA-test on laiapõhjalisemaid kogu maailmas.

Siret ja Andrus toimetavad Sipre Mesilas Avispea külas. Mesindamise mõte tekkis neil 16 aastat tagasi, et peaks maakodus midagi veel tegema peale muru niitmise. Indu andis juurde ka see, et nende mõlema esivanemad on omal ajal mesilasi pidanud.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuvastas võõrsuhkruid sisaldavad tooted, mida müüdi mee nimetuse all. Esmakordselt leiti võõrsuhkruid ka Eesti meest. Kõik tooted kõrvaldati müügilt.

Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.