Kalapüügiandmete kogumine muutub senisest tõhusamaks

Perekond Vetevoolude kalatööstus M.V.Wool jõudis üle mitme aasta taas kasumisse. Omanik Meelis Vetevool paremaid aastaid kui mullu, väga ei mäletagi.

Tallinna börsil noteeritud kalatootja PRFoods teatas enda viimase kvartali tulemuse, kus kasum vähenes aastaga rohkem kui poole võrra.

Statistikaameti andmetel müüsid vesiviljelusettevõtted (kala- ja vähikasvatused) 2023. aastal kaubakala ja jõevähki 918 tonni, 5,7 miljoni euro väärtuses. Tarbimiseks müüdi kalamarja peaaegu 10 tonni. Kasvatatud kala müügikogused suurenesid pärast kolmeaastast vähenemist, kalamarja müük kasvas võrreldes 2022. aastaga 3,5 korda.

Ranna- ja siseveekalurid saavad riigilt küsida toetust hülgekindlate püügivahendite soetamiseks. Toetuseks on eraldatud 3,6 miljonit eurot.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.