Maaülikooli teadur: väike Eesti teeb mesinduses suuri asju

Sel kevadel ilmus uudis, et Eesti mesi sai siinsete teadlaste loodud maailmas unikaalse DNA-testi, mis aitab vähendada valdkonnas levivat petturlust, kaitseb tarbija ja tootja huve ning aitab realiseerida puhta Eesti mee ekspordipotentsiaali. Nüüd liigubki Jaapanisse esimene DNA-testitud meekoorem Viljandimaa meetootjalt Nordmel.

Eesti Kutseliste Mesinike Ühing (EKMÜ) on viimased aastad intensiivselt tegelenud Eesti meeturu korrastamisega. Nüüd on ka Läti ja Leedu mesinikud Eesti mesinike algatusega kaasa tulnud ja tänu sellele eemaldati ka neis maades Lidli kaubaketist müügilt võltsmesi.

Sadatuhat kilo mett, millest üle 80 protsendi eksporditi. Üle 100 protsendi käibe ja -kasumikasvu eelmise majandusaastaga võrreldes – kõik tundub ju imeline. Aga nii see ei ole. Miks?

Aastatepikkuse arendustöö tulemusena sai valmis Tartu teadlaste ja paarisaja Eesti mesiniku koostöös loodud mee DNA-test, mis aitab vähendada valdkonnas levivat petturlust ning kaitseb tarbija ja tootja huve. Eesti mee DNA-test on laiapõhjalisemaid kogu maailmas.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.