Kui kuu aega tagasi andis kulude kokkuhoidu taotlev Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) töötukassale eelhoiatuse, et koondamisele võib minna suurusjärgus kuni 80 ametikohta, siis reaalselt kaotab riigitulundusasutuses töö 50 inimest.
„Kuna tõhustame ja korraldame RMK-le seatud eesmärkidest lähtuvalt ka oma tööd uueks aastaks ümber, avanes 12 inimesel võimalus jätkata teises ametis või rollis. Olid ka mõned täitmata ametikohad, mistõttu on koondatavate üldarv sellevõrra algselt prognoositust väiksem,“ põhjendas RMK juhatuse esimees Mikk Marran.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) alustas Selisoo servaalade veerežiimi taastamiseks looduskaitsetöid, et peatada ajaloolise raba kadumist. Aastakümneid tagasi kaevatud kuivenduskraavides jätkub vee väljavool tänaseni, mis muudab oluliselt halvemaks soos elavate liikide elutingimused.
Ühiskonda lõhestava metsadebati keskseks küsimuseks on toodud emotsionaalne küsimus, kas metsa raiutakse liiga palju või liiga vähe. Ja õnnetuseks on see vale küsimus. Tegelikult ei oska enamik inimesi metsamajandamise kavandamise kohta eriti midagi arvata niikaua kuni metsaraie ei toimu temale armsaks saanud seene või marjametsas või jalutusraja ääres.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.