Mis on muutunud 35. aasta jooksul rapsi, rüpsi ja kaunviljade kasvatuses, tööstuses ja väliskaubanduses? Ülevaate sellest teeb Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants-Hannes Viira.
Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants-Hannes Viira.
  • Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants-Hannes Viira.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kes mäletab 1990-ndaid, võib mäletada teleekraanilt rõõmsat reklaami, kus lapsed teatasid tervele Eestile, et nende isa kasvatab rapsi. Tõesti, rapsikasvatust propageeriti lausa telereklaamis! Taustaks oli idee õlitööstuse rajamisest, mis võiks olla kasumlik siis kui saavutatakse piisav mastaap. Toonase põllumajandusministeeriumi prognoosi kohaselt oodati, et rapsi kasvupind kasvab 30 000 hektarini ja toodang 50 000 tonnini. 1999. aastal alustas AS Werol Tehased rapsikoogi ja õli tootmist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 14:27
Teraviljakasvatajate edu sõltub üha enam efektiivsest haigustõrjest
Teraviljakasvatuses ei määra lõpptulemust enam ainult geneetika või väetamine. Üha enam sõltub saagikus ja kvaliteet sellest, kui edukalt suudetakse kontrollida haigussurvet kogu vegetatsiooniperioodi vältel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele