2026. aasta püügivõimalused maailmamerel: Eesti kvoodid suures osas muutusteta

Täna tulid välja kestliku kala juhise ehk Kalafoori uuenenud hinnangud. Kalapopulatsioonide elujärg on laiemalt mitmete keskkonnaprobleemide tõttu kehvem. Eesti inimestel tasub tähele panna, et kodumaal hinnatud kilu ja räime olukord on Läänemeres märkimisväärselt halvenenud. Vaid Liivi lahe räimel läheb paremini, mis annab tunnistust läbimõeldud kalanduspoliitika vajalikkusest mitte vaid Eesti rannikul, vaid laiemalt terves Läänemeres.

Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu otsustas Luksemburgis 2026. aasta Läänemere püügivõimalused. Eesti jaoks tähendab kokkulepe olulist kasvu kilu ja avaosa räime püügikvootides – vastavalt 45 ja 15 protsenti – ning kaitsemeetmete jätkumist tursa ja lōhe puhul.

Saaremere Kala nõukoguga liitus Harvey Sawikin, kogenud investeerimisjuht ja pikaajalise rahvusvahelise finantssektori taustaga professionaal.

Mis ühendab kalureid, metsamehi ja turbatootjaid? Need on meie omamaistel ressurssidel põhinevad tegevusalad, millele riik on viimase 10-15 aasta jooksul järjest piiranguid peale pannud, vähendanud erinevate sammudega alal tegutsejate konkurentsivõimet ning tasapisi kustutanud tulevikulootusi.

Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.