Terras: asenduseta taimekaitsevahendite piirang tähendab väiksemat saaki ja kallimat toitu

Euroopa Liidu ja Mercosuri vabakaubanduslepingu läbirääkimiste kriitilises faasis on lahvatanud debatt, mis ulatub kaugemale Euroopa piiridest. See, mida me peame sageli vaid ELi siseseks regulatiivseks küsimuseks, saadab tegelikkuses tugevaid lööklaineid läbi kogu globaalse põllumajanduse tarneahela – mõjutades nii Lõuna-Ameerika tootjaid, Hiina agrokeemiatööstust kui ka Eesti põllumehe konkurentsivõimet.

Euroopa taimekaitsevahendite turg on sisenenud uude arengufaasi, mida iseloomustab stabiilne kasv ja innovatsioon. Analüütikud hindasid Euroopa turu mahuks 2025. aastal 15,3 miljardit eurot. Prognooside kohaselt kasvab turg 15,9 miljardilt eurolt 2026. aastal 19,2 miljardi euroni 2031. aastaks, näidates perioodil 2026–2031 keskmist aastast liitkasvu (CAGR) 3,87%.

On möödunud 15 aastat Euroopa Liidu taimekaitsevahendite turulelaskmise määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaldamisest. Kuigi regulatsiooni algne eesmärk oli tagada kõrgetasemeline kaitse inimeste tervisele ja keskkonnale, seisame täna silmitsi kriitilise reaalsusega: Euroopa põllumehe „tööriistakast“ on jäämas tühjaks.

Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.