Valitsus kinnitas kalapüügiseaduse muudatused, millega viiakse Eesti reeglid kooskõlla Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika uuenenud kontrollisüsteemiga. Sellega seoses muudetakse ka kalandusturu korraldamise, karistusregistri- ja riigilõivuseadust. Eesmärk on tõhusama jälgitavuse ja järelevalve teel loodusressursse paremini kaitsta.
Tindipüügihooaeg on käes ning kurgilõhnaline kala on tulnud massiliselt Pärnu lahte kudema. Kui linn magab sügavat und, sõidab Vana-Sauga kalasadamast merele kalalaev Mona, Pärnu kutselised rannakalurid pardal merele mõrda nõudma. Pärnu (EST). Foto: Andras Kralla, Äripäev/Scanpix Baltics
  • Tindipüügihooaeg on käes ning kurgilõhnaline kala on tulnud massiliselt Pärnu lahte kudema. Kui linn magab sügavat und, sõidab Vana-Sauga kalasadamast merele kalalaev Mona, Pärnu kutselised rannakalurid pardal merele mõrda nõudma. Pärnu (EST). Foto: Andras Kralla, Äripäev/Scanpix Baltics
  • Foto: Andras Kralla
Muudatused on tingitud sellest, et suur osa Euroopa Liidu kalavarudest on üle püütud, mistõttu tuleb neid taastada. Ühtlasi on tarvis liidus senisest tõhusamalt tõkestada ebaseaduslikku kalapüüki.
Edaspidi muutub kalapüügiandmete esitamine põhjalikumaks, kala päritolu muutub digitaalselt jälgitavaks püügist müügini ning kalalaevad varustatakse järk-järgult asukoha jälgimise seadmetega. Tugevdatakse kalanduse järelevalvet ja karmistatakse karistusi ebaseadusliku kalapüügi tõkestamiseks.
„Kõikide nende muudatuste eesmärk on kaitsta paremini nii kalavarusid kui ka ausat konkurentsi. Seadusekuulekas kalur või ettevõtja ei tohi olla halvemas konkurentsiolukorras kui see, kes reegleid rikub. Muudatused puudutavad peaasjalikult kalapüüki merel,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele