Eestis vajab lupjamist umbes kolmandik põllumaast, kuid lubiväetist antakse sageli vähem, kui mulla happesuse neutraliseerimiseks vaja oleks. METKi põllumajandusuuringute osakonna vanemteadur Valli Loide selgitab, miks happeline muld piirab taimede toitumist, vähendab saagipotentsiaali ja muudab lupjamise üheks olulisemaks mullaviljakuse hoidmise võtteks.
Eestis vajab lupjamist umbes kolmandik põllumaast, kuid lubiväetist antakse sageli vähem, kui mulla happesuse neutraliseerimiseks vaja oleks.
  • Eestis vajab lupjamist umbes kolmandik põllumaast, kuid lubiväetist antakse sageli vähem, kui mulla happesuse neutraliseerimiseks vaja oleks.
  • Foto: METK
Põldude lupjamine ei ole töö pintsliga, vaid mullahappelisust neutraliseeritakse järjest uhkemate masinatega.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.06.26, 13:29
Nutikad akusalvestid muudavad päikeseenergia taas tasuvaks
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele