Eestis vajab lupjamist umbes kolmandik põllumaast, kuid lubiväetist antakse sageli vähem, kui mulla happesuse neutraliseerimiseks vaja oleks. METKi põllumajandusuuringute osakonna vanemteadur Valli Loide selgitab, miks happeline muld piirab taimede toitumist, vähendab saagipotentsiaali ja muudab lupjamise üheks olulisemaks mullaviljakuse hoidmise võtteks.
Eestis vajab lupjamist umbes kolmandik põllumaast, kuid lubiväetist antakse sageli vähem, kui mulla happesuse neutraliseerimiseks vaja oleks.
  • Eestis vajab lupjamist umbes kolmandik põllumaast, kuid lubiväetist antakse sageli vähem, kui mulla happesuse neutraliseerimiseks vaja oleks.
  • Foto: METK
Põldude lupjamine ei ole töö pintsliga, vaid mullahappelisust neutraliseeritakse järjest uhkemate masinatega.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 14:06
Kui hea põllu- või metsamaa tuleb müüki, on iga päev arvel
Kui õige maatükk satub turule või hooajatöödeks on raha vaja kohe, ei pruugi pank sama tempoga kaasa tulla. Hüpoteeklaen AS-i laenuvaldkonna juhi Andrus Soodla sõnul aitab sellises olukorras sildrahastus – lühiajaline ärilaen, mis annab võimaluse tehing ära teha ja hiljem rahastus rahulikult ümber korraldada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele