RMK on aastatepikkuse teadus- ja arendustööga  metsaseemnemajanduses jõudmas lähiaastatel esimeste kõrgema astme seemlate rajamiseni. See loob vundamendi metsadele, mis on vastupidavamad haigustele ja kliimamuutustele, kasvavad kiiremini ning annavad hektari kohta rohkem kvaliteetset puitu.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • kuidas muudavad RMK esimesed kõrgema astme seemlad Eesti metsad tulevikus tootlikumaks ja vastupidavamaks;
  • mida näitavad senised katsed männiseemnete kohta ning kui suur võib olla praktiline võit metsaomanikule;
  • kuidas kommenteerib Aivo Vares uute seemlate mõju haiguskindlusele, kliimataluvusele ja puidu kvaliteedile.
RMK metsapuuseemnete valdkonna eest vastutav Aivo Vares.
  • RMK metsapuuseemnete valdkonna eest vastutav Aivo Vares.
  • Foto: RMK
Riigimetsa Majandamise Keskus vastutab kogu riikliku seemnevaru eest. Praegu on Kullenga seemnekeskuses ligi kümneaastane varu – üle 7 tonni sertifitseeritud seemneid. Sealt ostavad metsataimede kasvatamiseks seemneid ka erataimlad ja erametsaomanikud metsakülviks.

Seotud lood

Uudised
  • 02.06.26, 15:28
VKG lõpetas RMK puidulepingu
Puidu biokeemilise väärindamise tootmiskompleksi arendav VKG Fiber andis teada soovist lõpetada Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) kümneks aastaks sõlmitud kestvusleping. Edasised sammud puidurafineerimise arengu toetamiseks Eestis otsustab RMK lähikuudel.
Uudised
  • 02.06.26, 12:00
Riigikohus: riigimetsas raietööde kavandamisel tuleb kohalikud kaasata
Riigikohus selgitas eile avaldatud otsuses, et RMK ja Keskkonnaamet peavad kohalikke elanikke asula lähistel plaanitud metsatöödest teavitama ja andma neile ka mõistliku aja reageerimiseks.
Uudised
  • 02.06.26, 08:00
RMK asustas veekogudesse sadu tuhandeid kalu
RMK Põlula kalakasvatuskeskus viis kevadise asustamise käigus Eesti jõgedesse, rannikuvetesse ja järvedesse kokku üle 73 000 lõhe noorkala ning ligi 619 000 siiavastset. Asustamine toimus aprilli teisest poolest mai keskpaigani ning kulges tavapäraselt hästi.
  • ST
Sisuturundus
  • 04.05.26, 15:29
Pressjääk kui uus tooraine. Kuidas võtta mahlatootmise kõrvalsaadustest maksimum?
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele