Eesti puidu ja puittoodete import kasvas eelmisel aastal ekspordist märksa kiiremini. Euroopa saetööstuste liidu EOS värske raport kirjeldab Eestit riigina, kus välismaalt ostetud saematerjal on oluline sisend suurema lisandväärtusega toodete valmistamiseks. Ehitusturu nõrkus tähendab aga, et kogu olemasolev järeltöötlemisvõimsus ei ole endiselt rakendust leidnud.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • miks kasvab puidu import Eestis ekspordist kiiremini ja mida see tegelikult tööstuse kohta näitab;
  • kuidas kirjeldab Henrik Välja Eesti puidutööstuse rolli Põhjamaade tarneahelas ja kus tekib suurem lisandväärtus;
  • millised ohud ja võimalused võivad lähiaastatel määrata, kas Eesti puidusektor saab nõudluse taastumisest võita.
Puittooted on väärtuselt teine kaubagrupp meie väliskaubanduses. Pildil tootmine Viiratsi saeveskis.
  • Puittooted on väärtuselt teine kaubagrupp meie väliskaubanduses. Pildil tootmine Viiratsi saeveskis.
  • Foto: Andres Haabu
Statistikaameti andmetel eksporditi Eestist 2025. aastal puitu ja puittooteid 2,04 miljardi euro eest, mida oli 5% rohkem kui aasta varem. Import kasvas samal ajal 14%, 732 miljoni euroni. Kaubavahetuse ülejääk ulatus seega veidi enam kui 1,3 miljardi euroni.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.06.26, 11:16
Uus väetamisloogika aitab saaki paremini kaitsta
Eesti põllumajanduses on väetamisstrateegiad liikumas üha teadlikuma ja paindlikuma suuna poole. Yara on toonud turule uue väetise YaraMila® NPK 13-5-17, mille eesmärk on mitte ainult parandada saagikust, vaid ka muuta põllumeeste mõtteviisi väetamise ajastuse ja koguste osas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele