Euroopa saagiprognoos: mais langeb järsult, õlikultuurid kasvavad

Põhjamaade põllumajandusühistu ja toidutööstuskontsern Lantmännen prognoosib, et Rootsi tänavune teraviljasaak jääb 5 miljoni tonni juurde. Tegemist on Lantmänneni iga-aastase saagiprognoosiga, mis annab varajase ülevaate aasta teraviljakogustest ning aitab planeerida logistikat, vilja vastuvõttu ja koristusperioodi prioriteete.

Pärast kolme erakordselt kehva aastat on Eesti teraviljakasvatajatel tänavu põhjust ettevaatlikuks optimismiks, ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira Äripäeva raadios. Tema sõnul on saagipotentsiaal hea ja viljahinnad tõusnud, kuid lõpptulemuse määravad järgmise kolme-nelja nädala ilm ning koristustingimused.

Mõne nädala pärast algab Eesti põllumajanduse aasta kõige olulisem periood – viljakoristus. Juuli alguse seisuga võib öelda, et olukord põldudel on märksa parem kui veel kevadel kardeti. Taliteraviljade talvitumine õnnestus hästi, prognoositud põud jäi tulemata ning suurem osa põldudest näeb visuaalselt väga hea välja. Samas ei tähenda hea põllupilt automaatselt head majandustulemust, osutab Bigbanki põllumajandussektori äriklientide haldur Kristijan Raus.

Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.