Euroopa saagiprognoos: mais langeb järsult, õlikultuurid kasvavad
Euroopa Liidu teraviljatoodang peaks tänavu pärast mullust taastumist taas vähenema, kõige tugevama löögi saab mais. Õli- ja valgukultuuride väljavaade on märksa parem, kuid lõpliku saagi määravad lähinädalate ilmastikuolud.
Põhjamaade põllumajandusühistu ja toidutööstuskontsern Lantmännen prognoosib, et Rootsi tänavune teraviljasaak jääb 5 miljoni tonni juurde. Tegemist on Lantmänneni iga-aastase saagiprognoosiga, mis annab varajase ülevaate aasta teraviljakogustest ning aitab planeerida logistikat, vilja vastuvõttu ja koristusperioodi prioriteete.
Pärast kolme erakordselt kehva aastat on Eesti teraviljakasvatajatel tänavu põhjust ettevaatlikuks optimismiks, ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira Äripäeva raadios. Tema sõnul on saagipotentsiaal hea ja viljahinnad tõusnud, kuid lõpptulemuse määravad järgmise kolme-nelja nädala ilm ning koristustingimused.
Mõne nädala pärast algab Eesti põllumajanduse aasta kõige olulisem periood – viljakoristus. Juuli alguse seisuga võib öelda, et olukord põldudel on märksa parem kui veel kevadel kardeti. Taliteraviljade talvitumine õnnestus hästi, prognoositud põud jäi tulemata ning suurem osa põldudest näeb visuaalselt väga hea välja. Samas ei tähenda hea põllupilt automaatselt head majandustulemust, osutab Bigbanki põllumajandussektori äriklientide haldur Kristijan Raus.
Tänavuse koristushooajaga võivad ilmselt rahule jääda nii põllumajandustootjad kui ka masinate müüjad. Suurema osa ajast olid ilmastikuolud keskmisest paremad, saaginäitajad head ning ka kvaliteet ei valmistanud suuremaid pettumisi. Biomassi oli üpris palju, mis tähendas kombainidele suuremat koormust peksul ja separeerimisel. Wihuri Agri John Deere’i saagikoristusmasinate tootejuht Marten Musta teeb kokkuvõtte 2026. aasta koristushooajast.