Kristina Mering: toidumaailma tulevik – puhta liha võidukäik

USA ja Euroopa teaduslaborite eestvedamisel on viimase kümnekonna aasta jooksul laboriliha ehk puhta liha väljaarendamises toimunud suured edusammud.

Tehnoloogia põhimõte ise on üllatavalt lihtne – loomalt võetakse vereprooviga tüvirakud. Need rakud pannakse laboris kasvama toitainerikkasse kasvukeskkonda, kus need hakkavad paljunema samamoodi, nagu need teeksid seda looma kehas kasvades. Laboris kasvab samasugune loomalihas nagu looma seeski, samas toimub see kõik ilma vajaduseta selle jaoks globaalselt miljardeid farmiloomi tööstusfarmide kitsikuses pidada ja tapamajja viia.

Sellise lihatootmise ökoloogiline jalajälg on võrreldes tööstusliku lihatootmisega uskumatult väike. Laboriliha tootmiseks kulub 99 protsenti vähem maad, 96 protsenti vähem vett, 45 protsenti vähem energiat ning see toodab 96 protsenti vähem kasvuhoonegaase (Harvard Political Review). Suur osa ressursside kokkuhoiust tuleneb väga nutikast optimeerimisest – selle asemel, et kasvatada sarved, soomused, sõrad, luud ja kõõlused, mis on energiakulukad ja mida söögiks ei tarvitata, kasvatatakse laboris ainult vajalik lihakude, mille baasil erinevaid toidutooteid valmistada saab.

Kui 2013. aastal tutvustati maailma esimest laboritingimustes valmistatud lihapalli, maksis see 300 000 dollarit. Laboriliha arendamisega tegelevate teadurite sõnade põhjal võib aga öelda, et puhta liha hind on langenud ka selle ajaga, mil sa selle artikli lugemise lõpetad. Eesmärk on, et laboriliha oleks odavam kui tavapäraselt tööstusfarmidest tulev liha ja viimaseid arenguid vaadates tundub see lähima kümne aasta jooksul isegi realistlik.

Euroopas tegutsev Mosa Meat lubab lähiaastatel puhta liha burgeri turule tuua hinnaga 10 dollarit burger ja sealt edasi hinda langetada tehnoloogia arenguga käsikäes. 8,9 euro eest on võimalik õige pea saada burger, mille tootmiseks kuluv ressurss on vähendatud pea väiksema võimalikuni, mis maitseb samamoodi kui liha, sest see ju ongi liha ja millega ei pea kaasnema kellegi näpuviibutust lihasöömise ebamoraalsuse puhul, kuna selle jaoks ei ole ühtegi looma tapetud.

Veel enam – Uma Valeti Ameerika ettevõttest Memphis Meats, kes teiste hulgas praegu puhast liha välja arendab, on elukutselt kardioloog ja esimese poole oma elust opereeris ameeriklasi, kel ebatervislikust toitumisest südame- ja veresoonkonnahaigused tekkisid. Nüüd on see südamearst võtnud südameasjaks vähendada nende haiguste tekkepõhjust ja teha puhas liha ühtlasi tervislikumaks traditsioonilisest lihast. Kuna see kasvab laboris teadlaste valvsa pilgu all, on neil võimalik sekkuda laboriliha toitainelise koostise arendamisse. See oleks väga oluline areng nii Ameerikas kui ka Euroopas, kus süüakse riiklikest toitumissoovitustest tunduvalt rohkem liha (Eestis süüakse näiteks kaks korda rohkem liha kui Tervise Arengu Instituut soovitab).