Lihatööstur: toiduainete hinnatõus on meie kõigi mure
Lihatööstuse vaatest on Eestis konkurentsitihe, tarbija küllaltki hinnatundlik ja järsult kerkinud sisendkulud pole letihindades adekvaatselt kajastunudki, kirjutab Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.
Toiduainete hinnatõus on tõsine probleem mitte ainult tarbijatele vaid ka toiduainetööstustele ning peaks olema murekohaks ka valitsusele. Eesti on paraku üks väheseid riike, kes ei ole toidule kehtestanud madalamat käibemaksumäära.
Kunstliha tootmine ja tarbimine võib kordades vähendada toidutootmise keskkonnajälge ning aidata kaasa rahvatervise paranemisele. Liha alternatiivide tootmisega seotud teadus- ja arendustegevus on Eestile suur majanduslik võimalus, toob Arenguseire Keskus välja oma lühiraportis “Kunstliha ja muud liha alternatiivid: hetkeseis ja väljavaated”.
Enam kui seitse kuud lihatööstuste suurtehingut kaalunud konkurentsiamet otsustas, et Maag Grupp võib osta HKScani Balti ärid tingimusel, et müüb Rannamõisa lihatööstuse.
Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvetulemused näitavad, et suitsutatud lihatooted võivad sisaldada valesti suitsetamisel tervisele ohtlikke aineid.
Liikluskindlustus on kohustuslik ka paljudele sellistele töömasinatele, millel puudub liiklusregistrisse registreerimise kohustus. See puudutab otseselt põllumajandus- ja metsandussektorit, kus igapäevaselt kasutatakse traktoreid, kombaine ja muud liikuvat tehnikat. Sageli arvatakse ekslikult, et eravalduses kasutatav masin liikluskindlustust ei vaja, kuid tegelikkuses võib selle puudumine tuua kaasa märkimisväärse kulu.