Läbi aegade ja eriti viimasel ajal on palju juttu julgeolekust. Just nimelt juttu, tegusid on aga selgelt liiga vähe või pole neid üldse. Kuidas külakogukonnad on julgeoleku tagajateks, sellest kirjutab maaelu ja külakogukondade edendaja, Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Tanel Talve.

- Eesti külaliikumine kodukant juhatuse liige Tanel Talve.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kõigepealt oleks vaja mõista, et kaitsevõime pole ainult relvad ja laskemoon - Eesti riigi ja rahva julgeoleku tagatis on tugevad, endaga hästi toimetulevad kogukonnad, kes elavad kõikjal Eestis. Paraku on meil maapiirkondades elamine ja tegutsemine raske ja üha keerulisemaks läheb. 30 aastat tegemata investeeringuid ka kõige tavalisematesse eluliselt olulistesse avalikesse teenustesse ja taristusse on tekitanud olukorra, kus nüüd hakkab kõik kokku kukkuma. Mis siin rääkida nii “ulmelistest” avalikest teenustest nagu ühistransport või kiire ja töökindel internet kui maapiirkondades pole enam isegi elektrivoolu? Ela ja tegele ettevõtlusega maal? Praegu ootame siin hinge kinni pidades mõnda järjekordset “erakorralist ja enneolematut” ilmastikunähtust, kus Eesti maarahvas taas nädalate kaupa vaid kõigevägevama ja oma generaatorite peale lootma peab.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti tegevjuht Eigo Siimu asus ametisse selle aasta alguses, tuues põllumajandusse värske pilgu kaubanduse ja juhtimise maailmast. “Minu jaoks oli see täiesti uus sektor – aga mida kuu edasi, seda enam saan aru, kui tugev ja ühtehoidev on põllumeeste kogukond,“ ütleb Siimu ning lisab, et tegu on valdkonnaga, kus usaldus ja koostöö on kõige alus. ”Kui põllumehel läheb hästi, läheb hästi ka meil,“ sõnab ta.