Ragnar Loova: praegu ma pessimismiks põhjust ei näe

Balti riikide piimasektor ei määra ise turu suunda, vaid peab kohanema globaalsete hinnakõikumistega – ja see seab kogu väärtusahela surve alla. AB “Rokiškio sūris” innovatsioonijuhi Martynas Vanagase sõnul ei ole küsimus enam selles, kui palju piima toodetakse, vaid kuidas selles olukorras ellu jääda: tootjad ja tööstus peavad õppima töötama turul, kus nad on hinnavõtjad.

Euroopa piimasektor on GIRA piimavaldkonnajuhi Christophe Lafougere hinnangul astumas uude etappi, kus senine kasvuloogika asendub väärtuse loomisega. Kui varem määras edu toodangu maht, siis nüüd saab otsustavaks see, kui hästi suudetakse piimast kõrgema lisandväärtusega tooteid, eeskätt valke, välja tuua.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.