Eesti viljasaak sihib rekordit, kuid hind võib kukkuda

Põllumajandus.ee raadiosaates “Kasvupinnas“ rääkisid sektori juhid, miks võivad maailmaturu arengud viljahinda kiiresti kümnete eurode võrra tonnilt liigutada, kuidas on rapsikasvatus saanud uue hoo ning millised riskid põllumeeste kasumlikkust praegu enim mõjutavad.

“Kui lepitakse kokku, et teravilja eksporditaristut enam ei puututa ja laevad saavad Mustal merel rahulikult liigelda, võib see viia viljahinna julgelt 30 euro võrra tonnilt alla,“ hoiatas Baltic Agro ASi äriarendusjuht Martin Maante.

Eesti põllumehed on tänavu koristanud ühe ajaloo suurema viljasaagi. Maante sõnul näitab statistikaameti praegune number 1,9 miljonit tonni, kuid kevadel selguv lõplik tulemus võib tema hinnangul esimest korda ületada kahe miljoni tonni piiri.

Hea saak ei pruugi aga tähendada head kasumit. Maailmaturul on teraviljahinnad aasta algusega võrreldes tõusnud 20–25%, kuid samal ajal on kallinenud väetised ja muud sisendid.

“See hea hind võib kokkuvõttes osutuda hoopis kahjumlikuks,“ tõdeb Maante.

Rapsikasvatus kogub taas hoogu

Kui teraviljakasvatajate väljavaated sõltuvad suuresti maailmaturu arengust, siis rapsikasvatajatel on seljataga üle aastate üks edukamaid hooaegu.

Rapool Eesti tegevjuhi Allar Kade sõnul on head saagid ja kokkuostuhinnad toonud rapsikasvatuse juurde tagasi ka põllumehi, kes olid sellest vahepeal loobunud. Järgmiseks hooajaks on talirapsi kasvupind tema hinnangul suurenenud vähemalt 15 protsenti.

Riskid pole aga kuhugi kadunud, kas saak tuleks kindlustada? “Eestis on see kindlustuse osa kuskil kolme protsendi juures,“ märkis Kade.

Tema sõnul kasutavad Läti ja Leedu põllumehed saagikindlustust märksa aktiivsemalt. Samal ajal sunnivad liigvesi, taimehaigused ja järjest kitsam külviaeg otsima uusi lahendusi sordiaretusest.

Rapsi eest maksti kuni 600 eurot tonn

Scanola Baltic ASi tegevjuht Alo Süvari tõi esile, et tänavune rapsisaak paistab silma erakordselt hea õlisisaldusega. “Nii mõnigi mees sai oma toodud rapsi tonni eest 600 eurot kätte,“ ütleb Süvari.

Eesti rapsitööstuse edasine kasv sõltub tema sõnul eelkõige saagikuse suurendamisest, sest põllumaad juurde ei teki.

Kas Eesti teraviljasaak ületab lõpuks kahe miljoni tonni piiri, mis võib viljahinnad taas langusesse pöörata ning kas rapsist on kujunemas põllumehele teraviljast tulusam kultuur?

Põllumajandus.ee raadiosaates “Kasvupinnas“ arutlesid Baltic Agro ASi äriarendusjuht Martin Maante, Rapool Eesti tegevjuht Allar Kade ja Scanola Baltic ASi tegevjuht Alo Süvari. Tartu EPA messil salvestatud saadet juhtis Juuli Nemvalts.