Solovjov ja Kivine: Eesti piimanduse suur küsimus on väärindamine, mitte tootmine

Eestis toodetud piimast töödeldakse ligikaudu 60% kohapeal ning ülejäänu liigub toorpiimana Lätti ja Leetu. Saates „Kasvupinnas“ arutavad Valio Eesti juht Maido Solovjov ja EPIKO juht Ülo Kivine, kas tegemist on kasutamata võimaluse või paratamatusega ning mida näitab E-Piima pankrot kogu Eesti piimanduse kohta.

Eesti piimatootmine on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, kuid see ei tähenda automaatselt, et kogu toodang oleks võimalik või mõistlik Eestis ära töödelda. Valio juhi Maido Solovjovi sõnul väärindavad Eesti tööstused praegu umbes 60 protsenti siin toodetud piimast, samal ajal kui ligi 40 protsenti liigub toorpiimana riigist välja.

See tõstatab sektori jaoks ühe olulisema küsimuse: kas Eesti peaks püüdma senisest suuremat osa piimast kohapeal töödelda või on toorpiima eksport praegustes turutingimustes paratamatu osa piimanduse ärimudelist?

Piimatootmine on muutunud efektiivsemaks

EPIKO juhi Ülo Kivise sõnul on Eesti piimandus muutunud viimase kümnendi jooksul märksa rahvusvahelisemaks. Kui Vene turu sulgumine sundis piimatööstusi otsima uusi eksporditurge, siis samal ajal tuli kohandada ka toodangut uute klientide ja sihtturgude vajadustega.

Piimatootmise kasv ei ole tulnud niivõrd loomade arvu suurenemisest, vaid eelkõige paremast tootlikkusest ja efektiivsemast tootmisest. See tähendab, et Eesti piimafarmid suudavad toota rohkem ja tõhusamalt, kuid tööstuste võimekus kogu seda piima kohapeal väärindada ei ole samas tempos kasvanud.

Seetõttu ei ole küsimus ainult selles, kui palju Eestis piima toodetakse, vaid ka selles, millised on tööstuste investeerimisvõimalused, ekspordikanalid ja rahvusvaheline konkurentsivõime.

E-Piima pankrot pani sektori surve alla

Saates tuleb pikemalt juttu ka E-Piima pankrotist ning selle mõjust Eesti piimaturule. Arutletakse, mida see juhtum näitab Eesti piimatööstuse investeeringute, eksporditurgude ja finantseerimise kohta ning kuidas on muutunud tootjate kindlustunne.

Solovjovi hinnangul ei tohiks ühe ettevõtte probleeme automaatselt laiendada kogu sektorile. E-Piima juhtum on küll oluline ja valus, kuid see ei tähenda tema sõnul, et Eesti piimandus tervikuna oleks nõrk või perspektiivitu.

Küll aga tõstab juhtum esile riske, mis kaasnevad suurte investeeringute, keeruliste eksporditurgude ja maailmaturu hinnakõikumistega. Piimatööstus sõltub suurel määral nii toorpiima hinnast, rahvusvahelisest nõudlusest kui ka sellest, kui hästi suudavad ettevõtted oma toodangut kõrgema lisandväärtusega turgudele müüa.

Järgmised aastad sõltuvad konkurentsivõimest

Juunikuises saates „Kasvupinnas“ räägitakse ka maailmaturu hinnakõikumistest, toorpiima kokkuostuhinnast ning sellest, mis määrab Eesti piimanduse konkurentsivõime järgmiste aastate jooksul.

Saates arutlevad Valio Eesti juht Maido Solovjov ja EPIKO juht Ülo Kivine, milline võiks olla Eesti piimanduse realistlik areng järgmise viie aasta jooksul ning kas sektori tulevikku peaks vaatama pigem ettevaatuse või mõõduka optimismiga.

Saadet juhib Juuli Nemvalts.

Fotol: Valio Eesti juht Maido Solovjov ja EPIKO juht Ülo Kivine. Allikas: Äripäev