(Sisuturundus) Nordkalk: täna on lupjamispäev

Foto: Nordkalk

Eestis on mitmeid põllumajandusega tegelevaid piirkondi, kus põlluharimise alaliseks probleemiks on võitlus põllumulla liigse happelisusega. Peamiselt on sellised alad Kagu- ja Lõuna-Eestis, kus pH-probleemseid muldi on kohati üle 90%. Samuti võib probleemseks pidada Kesk-Eestit, ning sõltuvalt viljeluse intensiivsusest leidub abivajajaid üle Eesti.

Lupjamine lubjakivijahuga

Lupjamine ei ole oma olemuselt väetamine, tegemist on mullaseisundi parandamisega, millega muudetakse happeline mullareakstsioon kaltsiumi (Ca) lisamisega aluselisemaks, et saavutada neutraalne mullareaktsioon - pH skaalal on vastav väärtus 7.

Selleks, et saavutada neutraalne seisund 5-7 aastaks, soovitab Nordkalk põldude lupjamiseks kasutada looduslikku päritolu lubjakivijahu, mis on oma olemuselt peaaegu puhas CaCO_3.  Kauakestev toime on oluline selleks, et mulla seisund oleks võimalikult pikka aega ühtlane, mis võimaldadaks elavdada mulla bioloogilist aktiivsust  ja efektiivsemalt planeerida väetamisi ning taimekaitset. Looduslik päritolu võimaldab Nordkalki toodet kasutada lisaks tavapõllundusele ka mahepõllumajanduses ja sellel on ka vastav tunnustus. Teine looduslik kivim on dolokivi, milles lisaks kaltsiumile on karbonaatsel kujul magneesium, mis samuti taimede kasvuks oluline.

Paraku mitte iga lubjakivi ei sobi põllule pH neutraliseerimiseks. Näiteks ehituskiviks sobilik lubjakivi on oluliselt kõvema struktuuriga ja selle neutraliseerimisvõime ning reaktiivsus võivad olla kordades madalamad “pehmest” lubjakivist ja seetõttu tasuks sellist materjali vältida.

Vajadusepõhine lupjamine

Eesti põldude omapära on väga ebaühtlaste omadustega pinnas, mis võib varieeruda märkimisväärselt ka ühe hektari lõikes. Siin on lahenduseks vajadusepõhine lupjamine. Tegemist on GPS-koordinaatide järgi koostatud mullakaartide alusel lupjamisega. Soovitud element filtreeritakse põllukaardile ja lupjamistöö teostatakse automaatse külvinormi muutmisega. See ei pruugi anda koguselist säästu võrreldes ühtlase normiga laotamisega, kuid võib olla kindel, et saavutatake võimalikult efektiivne lupjamismaterjali kasutamine.

Nordkalk pakub vajadusepõhise lupjamise võimalust juba teist aastat. Käesolevast aastast koostab sobivaid põllukaarte lisaks Agriconile ka Põllumajandusuuringute Keskus.

Unikaalse võimalusena pakub Nordkalk segada optimaalses vahekorras kokku lubjakivi- ja dolokivijahu ning laotada see ühe kattega põllule. Teatavasti peab magneesiumi mulda viimisega olema ettevaatlik, kuna liigne magneesium hakkab blokeerima teiste oluliste toiteelementide omastamist.  

Millele otsustamise hetkel tähelepanu pöörata?

-          Lupjamismaterjali kaltsiumisisaldus ehk neutraliseerimisvõime? Tegemist on kõige olulisema näitajaga lupjamismaterjali toime efektiivsust hinnates.  

-          Reaktiivsus ehk milline osa materjalist on võimeline koheselt neutraliseerimisprotsessis osalema.

Nordkalki lubjakivijahu reaktiivsus on ca 20%, mis tänu erinevale osakeste suurusele võiamldab ühtlase neutraliseeriva toime paljudeks aastateks.

-          Kõik põldude lupjamiseks sobivad tooted peavad omama registreeringut riiklikus väetiseregistris.

-          Laotamise tehnoloogia ja tulemuse eeldatav kvaliteet.

-          Kogemus ja head soovitused aitavad alati õige otsuse tegemisele kaasa.

TASUB TEADA

Lubjakivijahuga lupjamise eelised:

• neutraliseerib mulla liigse happesuse 5–7 aastaks;

• tagab optimaalse mullareaktsiooni;

• parandab mullastruktuuri ning mulla hapniku- ja niiskusrežiimi;

• vähendab mullakooriku ja muda teket;

• elavdab mulla bioloogilist aktiivsust;

• parandab taimede toiteelementide omastamist;

• kasvatab saagikust ja parandab saagi kvaliteeti.

Küsi lisa: Meelis Mooses; tel 53 407 334; e-post: meelis.mooses@nordkalk.com
www.nordkalk.ee