- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Säästame põllumehe aega ja raha
Pinnase stabiliseerimine injekteerimismeetodil sai alguse 40 aasta eest Soomes. Toona otsiti lahendust, kuidas stabiliseerida viltuvajunud küüni seina ilma pinnast lahti kaevamata ja vundamenti avamata. “Selline lahendus õnneks lõpuks ka leiti,“ kirjeldab URETEK Baltic OÜ tegevjuht Roman Reiner-Latõšev patenteeritud tehnoloogia sündi.
„1978. aastal stabiliseeriti injekteerimismeetodil esimene objekt ja tänaseks on URETEK-i ainulaadne meetod kasutusel juba 54 riigis üle maailma, olles suureks abiks ka Eesti põllumehele näiteks vajunud viljasalve või tootmishoone loodimisel,“ räägib Reiner-Latõšev.
HEA TEADA:
Injekteerimismeetod:- Esmalt uuritakse pinnasetingimusi, et teha kindlaks, kui sügavale tuleb geopolümeeri suruda ja milliseid takistusi võib pinnases ette tulla.- Seejärel puuritakse maapinda näpujämedune auk, kust viiakse toru vajalikule sügavusele.- Läbi toru pumbatakse pinnasesse URETEK-i poolt väljatöötatud geopolümeeri, mis paisudes tihendab pinnase nn laialisurumise meetodil. Kuna URETEK-i ainetel on tugev paisumise jõud, on võimalik vajunud pind või ehitis tõsta tagasi soovitud kõrgusele. Protsessi teostatakse tsüklite kaupa ja samal ajal ehitist ning ümberkaudset pinnast hoolikalt lasermõõdikutega jälgides.- Paisumisprotsess võtab aega mõnikümmend sekundit ning kivistunud mass saavutab 10 minutiga 90% oma tugevusest. Lõplik tahkumine toimub 24 tunni jooksul.- Ainukepiirang meetodi kasutamisele on nn majanduslik otstarbekus: on käestlastud objekte, kus mõistlikum on lammutada. Pinnasevormidest tingituna töö tegemata ei jää.- Ettevalmistustöödeks objektil, injekteerimiseks ja materjali kuivamiseks kuluvad vaid mõned tunnid – teiste meetodite puhul läheb selleks päevi või isegi nädalaid.- URETEK-i süsteemid võimaldavad betoonplaate täpselt joondada ja loodida, tõstes plaadi tagasi sinna, kus need peavad olema ja siis neid uuesti toestades.
Stabiliseerimise käigus süstitakse pinnasesse spetsiaalselt URETEK-i poolt välja töötatud geopolümeere, mis pinnases süstides paisuvad ning tihendavad selle tagajärjel hoone aluspinnase, täidavad tühimikud ning võimalusel isegi tõstavad omale kohale tagasi kõik vajunud betoonplaadid, muud ehitised ja nende osad, mis vahetult maapinnale toetuvad. Kuna iga objekti jaoks tuleb leida unikaalne lahendus, teevad insenerid põhjaliku eeltöö: tuleb otsustada, kust nurgast vajunud ehitise stabiliseerimist ja tõstmist alustada ning kuhu suunda seda liigutada.
„Meie meetodiga on igapäevatöö häirimist kliendi jaoks vähem ja ta saab oma tavapäraste tegemistega edasi minna just nii, nagu plaanitud on,“ nendib Reiner-Latõšev. „Usaldust tõstab kahtlemata ka see, et maailmas on URETEK-il üle 150 000 suurobjekti. Lisaks veel suur hulk väiksemaid objekte ja eraklientide eramuid. Ainuüksi Baltikumis on meie meetodiga viimase 2,5 aasta jooksul stabiliseeritud enam kui 300 objekti.“
Laborid, ülikoolid ning riigiasutused üle maailma on väljastanud sertifikaate, mis tõendavad URETEK-i meetodi toimivust ning ohutust keskkonnale. Muuhulgas on URETEK-il ette näidata tunnistus Tampere ülikoolist Soomest, samuti tunnustused Itaaliast ja Inglismaalt, meetodit on testitud nii Ameerikas kui Hiinas, ettevõttel on nii Saksamaa TÜV kui Bayeri keskkonnaohutussertifikaat. „Kuna lahendus on keskkonnasõbralik, oleme stabiliseerinud ka veetammisid ja segu võib pumbata isegi põhjavette,“ lausub Reiner-Latõšev.
Mis on kliendi jaoks suurim üllatus? „Kui pinnase stabiliseerimine kõlab loogiliselt, siis meie väide näib väikese imena, et suudame pinnases oleva objekti tagasi vajalikule kõrgusele tõsta,“ kirjeldab Reiner-Latõšev. „Alavere viljasalvede juures tõstmist lõpetades kutsuti kõik objektil olevad mehed tehtut uudistama ning tulemust nähes laskus üle platsi uskumatust väljendav tunnustav vaikus.“
Kuna pumbatav aine on vetthülgav, sobib seda kasutada ka õlidest või hapetest läbiimbunud keskkonnas: meetodit on kasutatud näiteks raudteedepoode stabiliseerimisel.Abiks põllumehele. Näiteid Eestist:
- Silohoidla stabiliseerimine Baltikumi piimafarmis
Silohoidla rennid ei juhtinud silomahla korrektselt – selle korrektse kogumisanumasse kogumise asemel toimus renni liitekohtadest happelise silomahla leke pinnasesse ning kõrvalasuvale põllule.„Meie ülesandeks oli leida lahendus, et leke ühenduskohtadest peatada,“ kirjeldab ettevõtte Baltikumi tehniline direktor Jarmo Luht. „Kohapeal uurides selgus, et silomahl oli ka betoonrennid n-ö tühjaks söönud ning rennide tagused vajasid parandamist. Lekkest tingituna olid betoonplaadid vajunud ning liidetesse tekkisid murdekohad.“Lahendusena täideti rennide tagused URETEK-i meetodil, pritsides pinnasesse paisuvaid geopolümeere, mis peatasid lekke.„Oleme täheldanud, et nii mõnegi uue betoonpinna jaoks kipub silohoidla pH-tase olema liig: hape sööb läbi betooni, sellest saavad aga alguse lekked ja vajumised,“ kirjeldab Jarmo Luht.
- Vao Agro OÜ lüpsihalli põranda stabiliseerimine
Objekti põrandad oli kahelt poolt keskele kaldu projekteeritud, et kogunevat virtsa keskele juhtida. Paraku põranda vajudes õige kalle kadus ja virts kogunes seinte äärde.„Siinkohal suutsime URETEK-i meetodil põranda stabiliseerida ja tõstsime selle tagasi õige nurga alla, kuigi ajaaken tööde teostamiseks oli maksimaalselt 4 tundi ning pidime arvestama lüpsiaegadega. Oleme rahul, et ettevõtte igapäevatööd segati minimaalselt ning tavapäraste lüpsiaegadega probleeme ei tekkinud,“ nendib Luht.
- Alavere viljasalve stabiliseerimine
Hetkel kuum
Alavere viljakuivati ja viljasalve näol on tegu Põhja-Euroopa kõrgeima viljasalvega. Et objekt sügiseks valmis saada, tuli ehitamisega alustada talvel ja nii kaevati üles jäätunud pinnas. Paraku ei tihendatud tagasitäidet piisavalt ning kaks ehitusjärgus viljasalve põhja ning vastuvõtupunker vajusid ära.„Kui objektiga tutvuma läksime, olid viljasalved juba püsti pandud, need olid vajunud 50 mm ning vastuvõtupunker 60mm. Objekti õigesse asendisse tõstmiseks kulus 6 tundi, kusjuures klient ei pidanud sel ajal muid ehitustöid katkestama,“ kirjeldab Jarmo Luht, kelle sõnutsi on talvel tehtud põhjade puhul analoogseid probleeme ilmnenud mujalgi Eestis ning Baltikumis.Alternatiivne võimalus vajunud salve otseks seadmiseks oleks olnud selle mahavõtmine ja uued betoonitööd, mis aga oleks tähendanud liigset ajakulu ning viljasalv poleks õigel ajal valminud.
Standardtingimustes annab URETEK tehtud töödele 2-aastase garantii ning pinnasesse süstitava materjali enda garantii on 10 aastat, samas näitab kogemus, et 40 aasta eest stabiliseeritud objektid püsivad kindlalt tänaseni.
„Laborikatsena on korraldatud ka nn kiirendatud kunstlik vanandamine, kust ilmnes, et materjal peab vastu vähemalt 150 aastat,“ lubab Reiner-Latõšev.
Uuri lisa: www.uretek.ee
Enimloetud
3
5
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Viimased uudised
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele