Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 14. aprill 2021

Peeneteralise ja just tänu sellele hästi mulda seguneva ning kiiresti toimiva lubiväetise pH+ Natural tooraine ammutatakse Järvamaalt Karinu lubjakivikarjäärist, Eesti ühest parimast tehnoloogilise lubjakivi maardlast, mille lubjakivi kaltsiumisisaldus on hinnatud Eesti üheks paremaks. Tänu suurele kaltsiumisisaldusele on ka sellest valmistatud meliorandi neutraliseerimisvõime ehk CaCO3 sisaldus 97%, mis on lubiväetise kvaliteedi olulisim näitaja. Samas on selle toote magneesiumi sisaldus suhteliselt madal.

Näiteks kui Põhja-Eesti karjääridest võetud lubjakivi kasutatakse peamiselt killustiku või muu ehitusmaterjali valmistamiseks, siis Järvamaa lubjakivi on just oma suure kaltsimumisisalduse tõttu iseäranis sobilik peenfraktsiooniga lubiväetiste tootmiseks. Kusjuures võib julgelt väita, et tegemist on ühe kõrgema neutraliseerimisvõimega meliorandiga, mida Eestimaal saadaolevast toorainest saab toota.

Lubiväetis, mis tuleb otse loodusest

Lubiväetise Nordkalk pH+ Natural tooraine on Karinu karjääris killustiku tootmisprodukt, mis pärast orgaanilisest ollusest puhastamist jahvatatakse peenfraktsiooniks, mille osakestest vähemalt 50% on läbimõõdult väiksemad kui 150 mikronit (µm). Sellise peenfraktsiooni reaktiivsus on vähemalt 80%, niiskusesisaldus jääb 0,1% kanti. Vastavalt Euroopa Liidu määrustele on tegemist loodusliku lubjakivitootega, mida tohib kasutada ka mahepõllumajanduses.

Tänu kõrgele neutraliseerimisvõimele ja heale reaktiivsusele on Nordkalk pH+ Natural suurepärane alternatiiv erinavetest tuhkadest valmistatud meliorantidele. Tugeva eelise annab ka asjaolu, et Nordkalki Rakke lubjatehas, kus lubiväetist valmistatakse, asub Karinu karjäärist 26 kilomeetri kaugusel ja paikneb sisuliselt Kesk-Eestis, seega lähimas kohas Lõuna-Eestile, kus põldude lupjamisvajadus kõige suurem. Asukoht on tähtis sellepärast, et olulise osa lubiväetise maksumusest põllumehe jaoks moodustab just selle transport tootmiskohast põllule.

Lubjakivitoodete tootja Nordkalk müügijuht Maikel Jätsa märgib, et tänu oma peenele fraktsioonile on pH+ Natural lubiväetise mõju mullas väga kiire. Lupjamise vajaduse ja sageduse määrab olukord konkreetses mullas ja sellepärast on oluline võtta oma põldudelt regulaarselt mullaproove. Üldine soovitus Nordkalk pH+ Natural puhul on, et seda tuleks põllule viia iga kolme aasta tagant, sest oma peene fraktsiooni tõttu on selline lubiväetis taimede poolt kiiresti omandatav ning kauem toimivana lihtsalt mullas ei püsi. Sellise peene ja tolmava materjali põlluleviimiseks on olemas spetsiaalsed tiibadega külvikud. Ettevõtted, kel need olemas, pakuvad üldjuhul nendega ka teenustöö tegemise võimalust.

Nordkalki lubiväetist kulub vähem

„Lupjamistöö eesmärk on mulda viia võimalikult palju kaltsiumi, mis on mulla happesuse neutraliseerimisel kõige määravam ja Nordkalki lubiväetis aitab seda eesmärki väga hästi täita,” selgitab Maikel Jätsa. „Me toodame lubiväetist sõelutud 10–50 mm läbimõõduga killustikust, mis on juba võrdlemisi puhas tavalistele karjääri sõelmetele iseloomulikest osistest – savi, pinnast ja muud mittevajaliku seal enam ei ole. See on spetsiaalselt lubiväetise tootmiseks valmistatud killustik.”

Tehases kuumutatakse killustikku suures pöörlevas trumlis ca 100ºC juures, misjärel saadaks suhteliselt puhas kaltsiumkarbonaat, mis purustatakse, jahvatatakse ja nii saadakse lubiväetis, mis on valmis põllule viimiseks.

Põllumeeste varustamisel lubiväetistega teeb Nordkalk koostööd Baltic Agroga.

Kuna Nordkalki lubiväetise kaltsiumisisaldus ühes tonnis on kõrge, siis on seda vaja mulda viia vähem, kui näiteks tuhapõhiseid meliorante. Kui viimaste puhul kasutatakse laotusnormina tihtipeale 3 t/ha, siis Maikel Jätsa kinnitusel piisab Nordkalk pH+ Naturali puhul kogusest 2 t/ha, et saavutada tuhapõhise lubiväetisega võrdse koguse kaltsiumi muldaviimine.

„Lubjakivi puhul on tegemist maksimaalselt puhta kaltsiumkarbonaadiga, tuhkades on muid lisandeid märksa rohkem juures,” märgib Jätsa. „Ja kuigi tonnihinnana on Nordkalki toode tuhkadest mõnevõrra kallim, siis just suurem kaltsiumisisaldus peaks selle hinnavahe korvama, sest meie lubiväetist on sama tulemuse saavutamiseks lihtsalt vaja vähem põllule viia.”

Tänu sellisele transpordi ja kulunormide vahekorra arvestusele tuleb Kesk- ja Lõuna-Eesti kliendile lubjakivipõhine meliorant odavamalt kätte, kinnitab ta. Nordkalk pH+ Naturali peaks Jätsa hinnangul põllule viima iga paari-kolme aasta tagant.

Lupjamisel on oluline järjekindlus

Põldude lupjamisega tehakse algust enamjaolt rohumaadel või kõrrepõllul enne mullaharimist, sest seal kannatab kevadel masinatega paremini liikuda kui juba haritud põldudel. Samuti aitab harimine põllupinnale laotatud lupja paremini, kiiremini ja tõhusamalt mulda viia. Ajalooliselt on põhiline lupjamise aeg olnud küll talvel, aga kui liialt soojad ilmad ja külmumata maa või liialt paks lumikate põllule minna ei luba, siis on mõned põllumehed oma tegevusplaani muutnud ning eelistavad lubjata külvikordade viljavahelduse käigus rohumaaks jäetud põlde enne kündi ja põllule uue kultuuri külvamist.

Eestimaa põllud vajaksid tegelikult palju agaramat lupjamist, kui seda senini tehakse. Nii kinnitab Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna vanemteadur Valli Loide, et Eesti põldude lupjamise vajadus on 2,5 korda suurem praegusest.

Nordkalki lubiväetise saamise võimaluste kohta saab põllumees kas otse ettevõttest, näiteks täites ära kodulehel olev hinnapakkumise saamise sooviavaldus või küsida infot Nordkalki koostööpartneritelt kas Baltic Agrost või OÜst Tuulemaa.

TASUB TEADA: Kaltsium hoiab mulla happesuse normi piires

•Mulla happesuse tasakaalustamiseks peab selle kaltsiumisisaldus olema vähemalt 1500 mg/kg.

•Kogu lupjamine peaks toimuma lubjatarbekaardi ja teadaoleva koostisega lubiväetisega.

•Lubjatarve mullagruppidele sõltuvalt maakasutusest (CaCO3 kg/ha aastas):

- kerged mullad – põld 720, rohumaa 450;

- keskmised mullad – põld 900, rohumaa 540;

- rasked mullad – põld 1100, rohumaa 630.

•Taastuslupjamise käigus lubjatakse keskmiselt või tugevalt happelisi muldi eesmärgiga taastada muldade optimaalne (Ca – 1500 mg/kg) kaltsiumiseisund.

•Säilituslupjamise eesmärk on nõrgalt happeliste muldade lupjamisega säilitada taastuslupjamisega saavutatud Ca-seisundit.

•Säilituslupjamisega asendatakse mullast leostumise teel ja saagiga eemaldunud kaltsium, seda tuleb kasutada pindmise mullaharimise tingimustes, sest ülemine mullakiht, mis on ühtlasi seemnetele idanemiskeskkonnaks, hapestub kõige kiiremini. Kogus: 1–2 t/ha 2–3 aastase intervalliga.

•Mineraalmullad, mille pH on 5,6–6,5, vajavad lupjamist, kui mulla kaltsiumisisaldus on <1500 mg/kg; -normiga 3,1–4,5 t/ha CaCO3.

•Turvasmullad, mille pH on 5,0–5,5, vajavad lupjamist, kui mulla kaltsiumisisaldus on <5500 mg/kg normiga 3,1–4,5 t/ha CaCO3.

Allikad: maaeluministeerium, MES nõuandekesksus, Valli Loide